Maksahaigused

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Maksahaigused (ladina keeles morbi hepatis) on koondnimetus osadel selgroogsetel loomadel esinevate maksa (koed, rakud, sooned, geenid, väärarengud jm) akuutsete, krooniliste ning pärilike haiguslike seisundite või haiguste rühma kohta.

Maksahaiguste üldisteks morfoloogilisteks muutusteks võivad olla kas hepatotsüütide degeneratsioon ja ladestused, nekroos ja apoptoos, põletik, - regeneratsioon (hepatotsüütide, sapijuhade) või fibroos/tsirroos ( pöördumatu maksakahjustus) ja need on seotud maksa parenhüümi ja strooma kahjustustest tingitud maksafunktsiooni muutustega.[1]

Maksahaigused on ka rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versiooni alampeatüki K70-K77 pealkiri.

Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]

Inimestel tuntakse tänapäeval ligi 100 maksa haiguslikku seisundit.

Maksahaiguseid võivad põhjustada ka kaasasündinud haiguslikke seisundeid nagu Alagille'i sündroom, hemokromatoos, kaasasündinud erütropoeetiline porfüüria, sapijuhade avausetus jpt.

Levinud maksahaigused on ka a-1-antitrüpsiini vaegus, autoimmuunhepatiit, hepatorenaalsündroom, galaktoseemia, Gilberti sündroom, maksainfarkt, maksakooma, maksanekroos, maksapais, maksapelioos, maksapuudulikkus, maksasteatoos, maksatoksikoos, rasvastunud maks, Reye sündroom, sarkoidoos, türosineemia jpt.

Eraldi maksahaiguste rühma moodustavad alkohoolsed maksahaigused: alkoholhepatiit, alkohoolne maksapuudulikkus, maksa alkoholfibroos, maksa alkoholskleroos, maksa alkoholtsirroos jt.

Maksaveresoonte haigused on Buddi-Chiari sündroom, venooklusiivne haigus, värativeeni tromboos, peliosis hepatis, isheemiline ja kongestiivne hepatopaatia.

Maksahaiguste hulka võidakse liigitada ka ajutised maksa talitlushäired näiteks nainenaistel raseduse ajal: raskekujuline rasedusaegne iiveldus (hyperemesis gravidanum), rasedushepatoos, rasedusaegne äge rasvmaks, maksarebend jt.

Ravimtekkelised maksakahjustused liigitatakse nende poolt põhjustatud maksahaiguste juurde, näiteks on maksapõletiku vormiks ravimhepatiit.

Maksapõletik[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Maksapõletik

Maksapõletik ehk hepatiit on haiguste rühm, mille ühiseks sümptomiks on maksa põletik.[2] Maksapõletikku esineb nii inimestel kui loomadel.

Hepatiit on nakkuslik maksapõletik. Viirushepatiidi puhul on tegemist hepatiidiviiruste tekitatud maksapõletikuga. Viirushepatiidi haiguskulg võib kesta 2–4 nädalat ja sageli kulgeb see sümptomiteta. Täielik haigusest paranemine toimub 85–90% juhtudest. Paranemise protsent on väiksem rasedate naiste hulgas, kuna neil võib viirushepatiiti nakatumisel esineda raskeid tüsistusi ja 20% nendest juhtudest lõppeb haigus surmaga.[1]

Kõige sagedamini ehk 85% juhtudest diagnoositakse viirushepatiiti nakatunutel C-hepatiit.[1]

Eristatakse järgmisi peamisi hepatiidiviiruste poolt põhjustatud maksapõletiku tüüpe:

  • A-maksapõletik ehk A-hepatiit – tekitajaks on A-hepatiidi viirus (HAV) ja mis levib toidu, joogi ja väljaheidetega;
  • B-maksapõletik ehk B-hepatiit – tekitajaks on B-hepatiidi viirus (HBV) ja mis levib sugulisel teel, vereülekannetega ning sünnitusel emalt lapsele;
  • C-maksapõletik ehk C-hepatiit – tekitajaks on C-hepatiidi viirus (HCV) ja mis levib vere kaudu. C-hepatiit võib tekitada kroonilist maksapõletikku, mis võib viia maksatsirroosi tekkeni;
  • D-maksapõletik (koos B-hepatiidi viirusega) ehk D-hepatiit – tekitajaks on D-hepatiidi viirus (HDV), mis vajab nakatumiseks B-hepatiidi viiruse (HBV) kestaproteiini. D-hepatiit saab tekkida patsientidel, kes on eelnevalt nakatunud B-hepatiiti;
  • E-maksapõletik ehk E-hepatiit – tekitajaks on E-hepatiidi viirus (HEV) ja mis levib saastunud joogivee ja toiduga. Esineb eelkõige arengumaades.[2]
  • h.non-A-non-B ("ei-A-ega-B"-hepatiit) jt.

Maksapõletikke jaotatakse tekkimise põhjuste järgi: kas infektsioosne ehk nakkuslik, ainevahetuslikalimentaarne või toksiline.

Maksatsirroos[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tsirroos

Tsirroos on inimestel ja mitmetel teistel selgroogsetel loomadel esineda võiv paljude maksahaigsute lõppjärk. Tsiroosile on iseloomulikud maksarakkude hävimine, maksa sidekoestumine ja paiguti maksakoe kühmuline uuenemine.

Maksatsirroose on mitut liiki, näiteks primaarne biliaarne tsirroos, alkoholi tekitatud maksatsiroos, makronodulaarne maksatsirros, mikronodulaarne maksatsirroos jmt.

  • Viirushepatiidi järel arenev maksatsirroos on nn segatüüpi tsirroos, kus maksas esinevad eri suurusega sõlmed, mille ümber paikneb sidekoestunud armkude.
  • Biliaarse tsirroosiga kaasneb maksa ehituse ümberpaigutumine ja sapiteede ümbruse takistused.
  • Primaarsest hemokromatoosist tingitud tsirroos tekib, kui patsient on haigestunud hemokromatoosi, mille korral ladestuvad elunditesse suured rauakogused.[1]

Maksakasvajad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Maksakasvajad

Maksakasvajad on koondnimetus inimestel ja mitmetel teistel loomadel esineda võivate eri tüüpi kasvajaliste moodustiste kohta.

Maksakasvajad jaotuvad:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Mesila, I., Jõeste, E., Reintam, M.-A., Tamm, H. et al. 2012. Patoanatoomia. p. 387-390. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu.
  2. 2,0 2,1 "Meditsiinisõnastik", 258:2004

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Maksahaiguste ravi
Taimed ja taimesaadused maksahaiguste ravis