Makedoonia rinne

Makedoonia rinne
	Osa esimese maailmasõja Balkani rindest
	Liitlasvägede sõdurid Indohiinast, Prantsusmaalt, Senegalist, Ühendkuningriigist, Venemaalt, Itaaliast, Serbiast, Kreekast ja Indiast
Toimumisaeg	21. oktoober 1915 – 30. september 1918
Toimumiskoht	Makedoonia
Tulemus	Liitlaste võit: Salonika relvarahu;
Osalised
Keskriigid Bulgaaria; Saksamaa; Austria-Ungari; Osmanite Riik (1916–1917);	Liitlased Prantsusmaa; Serbia; Ühendkuningriik; Kreeka; Itaalia; Venemaa;
Väejuhid või liidrid
Nikola Žekov ; Georgi Todorov ; Kliment Bojadžiev ; Dimitar Gešov ; Stefan Nerezov ; August von Mackensen ; Otto von Below ; Friedrich von Scholtz ; Abdul Kerim Paša ; Karl von Pflanzer-Baltin	Maurice Sarrail ; Adolphe Guillaumat ; Louis Franchet d'Espèrey ; Petar Bojović ; Živojin Mišić ; Bryan Mahon ; George Milne ; Panagiotis Danglis
Jõudude suurus
1918: ; 550 000 ; 18 000 ; 1217 suurtükki ; 2710 kuulipildujat ; 30 lennukit	1918: ; 717 000 ; 2609 suurtükki ; 2682 kuulipildujat ; 6434 automaati ; 200 lennukit
Kaotused
200 000	70 000 surnut ja kadunut ; u 40 000 ; 27 000 ; 26 207 ; 10 538

Makedoonia rinne (ka Salonica rinne) oli esimese maailmasõja rinne, mis avati sügisel 1915, kui liitlased üritasid Serbiale Saksamaa, Austria-Ungari ja Bulgaaria ühise pealetungi tagasilöömiseks abi saata. Abi saabus liiga hilja ning liiga väheses koguses, takistuseks olid ka Kreeka sisetülid. Rindejoon hakkas jooksma Albaania Aadria mere rannikust Struma jõeni. Liitlasväed olid vastamisi Bulgaaria armeega, mis sai keskriikidelt vähest abi. Makedoonia rinne jäi 1918. aastani üsna stabiilseks. Septembris 1918 tungisid liitlased peale, Bulgaaria kapituleerus ning Serbia vabastati.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]