Majanduskuritegu

Allikas: Vikipeedia

Majanduskuritegu on seadusvastane käitumine teise isiku vara vastu, hõlmates ebaseaduslikku vara omaniku muutmist enda tarbeks ja hüvedeks. Majanduskuriteod on kelmus, turumanipulatsioon, vargus, petuskeemid, maksudest hoidumine, altkäemaks, identiteedivargus, rahapesu ja raha võltsimine. Majanduskuriteod on seotud ka selliste valdkondadega nagu küberkuritegevus, eakate väärkohtlemine, sissemurdmine, relvastatud röövimine ja mõrv. Majanduskuritegusid võivad toime panna nii ettevõtted, üksikisikud kui ka organiseeritud kriminaalsed grupeeringud. Ohvriteks võivad olla nii üksikisikud, ettevõtted kui ka riigiasutused.

Kelmus[muuda | muuda lähteteksti]

Kelmuseks nimetatakse kuritegusid, mis hõlmavad erinevaid kuritegusid, mis on seotud ebaaususega või petturlike tegevustega. Sisuliselt on see tahtlik pettus kas inimese või üksuse poolt rahalise või isikliku kasu saavutamise eesmärgil. Kelmuse alla liigituvad ka teod, kus pettusega seotud tehing toimus virtuaalkeskkonnas (nt ost – müük internetis). Kelmuse peamiseks eesmärgiks on saada millegi väärtusliku asja saamine (enamasti raha või vara) kellegi eksitamise või altvedamisega millegi sellise asjaga, mida kurjategija teab, et on vale.

Kelmuse liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Tšeki võltsimine[muuda | muuda lähteteksti]

Tšekipettus on tähendab seega tšekkide võltsimist ja see on kriminaalkuritegu. Inimestele saadetakse näiteks ootamatult võltsitud tšekk, kus neilt küsitakse ebaseaduslikult mingi summa tasumist. Samuti võidakse võltsida oma identiteeti ja allkirja, et soovitud raha inimestelt välja petta. Võltsitakse ka näiteks reisitšekke ja müüakse neid inimestele illegaalselt ehk inimesed arvavad, et nad on ostnud omale reisi, kuid tegelikkuses on see kehtetu.

Krediitkaardipettus[muuda | muuda lähteteksti]

Krediitkaardipettus on üldine mõiste kriminaalkuritegudele, mis seonduvad kas krediitkaardi või deebetkaardi varguse ja illegaalse kasutamisega. Kuriteod on seotud rahaliste tehingutega, kus vargad soovivad kas kaardilt raha kätte saada või kasutada kaarti tehingute sooritamiseks. Krediitkaardi pettus on samuti seotud ka identiteedivargusega. Hüpoteekkuritegu Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. See on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. Isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Seega, hüpoteekkuritegu tähendab seda, kui kurjategija ehk laenuvõtja seab kolmanda isiku endale kuuluvale kinnistule hüpoteegi ebaseaduslikult.

Meditsiiniline pettus[muuda | muuda lähteteksti]

See on üks kelmuse kuriteo liikidest, mis on seotud tervishoiu kuritegudega. See tähendab seda, et inimestele väidetakse mingeid aineid sisaldavaid ravimeid või raviprotseduure olevat kasuliku ja raviva toimega, kuid tegelikult ei oma need mingit efekti inimese tervisele ja võivad mõnikord olla isegi hoopis kahjulikud.

Ühine pettus[muuda | muuda lähteteksti]

Sellise kelmuse alla liigituvad kuriteod, mis on toime pandud üksikisiku või ettevõtte poolt ebaausal või illegaalsel viisil ja on kavandatud selleks, et anda eelise üksikisikule või ettevõttele. Ühise pettuse skeemid ulatuvad üle töötajale seatud positsiooni ja on silmatorkavad just nende keerukuse ja majandusliku mõju tõttu ärile, teistele töötajatele ja vastaspooltele.

Väärpaberikuritegu[muuda | muuda lähteteksti]

Kui kauplemine on seotud sooviga anda väärtpaberi väärtuse kohta kunstlikke, valesid või eksitavaid signaale, on tegu turumanipulatsiooniga ehk teadliku katsega sekkuda turu vabasse ja õiglasse toimimisse. Turumanipulatsioonid on seadusega keelatud ja karistatavad. Väärtpaberituru seaduse põhjal on jaotatud turukuritarvitused turumanipulatsiooniks ja siseteabe väärkasutamiseks.

Selle kuriteo liigi alla kuuluvad ka siseringitehingud. See tähendab väärtpaberite ostmist või müümist kellegi poolt, kellel on juurdepääs mitteavalikule informatsioonile väärtpaberi kohta. See võib olla nii illegaalne kui legaalne, sõltuvalt sellest, millal siseinfo valdaja väärtpaberiga kaupleb. See on illegaalne, kui info on endiselt mitteavalik või kauplemine, omades eriteadmisi on ebaaus teiste investorite suhtes, kellel ei ole juurdepääsu sellistele teadmistele.

Pangapettus[muuda | muuda lähteteksti]

Pangapettus on kuriteo liik, mis hõlmab potentsiaalselt ebaseadusliku raha või vara kasutamist, mis on hangitud illegaalselt või mõne finantsinstitutsioonile kuuluva kinnisvara kasutamist või raha hankimist hoiustajatelt ebaausalt, esitledes end panga või mõne muu finantsasutuse esindajana. Enamasti on pangapettus kriminaalkuritegu.

Kindlustuspettus[muuda | muuda lähteteksti]

See on ebaseaduslik tegevus, mis on seotud mõlemaga, kas kindlustuslepingu ostja või müüjaga. Kindlustuspettus väljaandja poolt (müüja) hõlmab poliisi müümist fiktiivse ettevõtte poolt, läbikukkumist preemiate maksmisel, et luua suuremat komisjonitasu. Ostja kindlustuspettus tähendab juhtumite väljamõtlemisi liialdatud väidetega, võltsitud meditsiinilise tausta esitamist, soetamiskuupäeva poliise, teeseldud surma või inimröövi, mõrva ja palju muud.

Maksupettus[muuda | muuda lähteteksti]

Maksupettus on igasugune pettus, mis on seotud valelikult koostatud maksudega või maksudest kõrvale hiilimist.

Tervishoiupettus[muuda | muuda lähteteksti]

Tervishoiupettuse alla kuulub tervisekindlustuse pettus, ravimi pettus ja meditsiiniline pettus. Tervisekindlustuspettus toimub siis, kui ettevõte või üksikisik petab välja kindlustusseltsilt või valitsuselt välja raha. Viisid, kuidas seda tehakse, on erinevad ja inimesed, kes tegelevad pettusega, otsivad alati võimalusi, kuidas seadusest mööda hiilida.


Majanduskuriteod[muuda | muuda lähteteksti]

Vargus – teise isiku vara, teenuse või informatsiooni õigusevastane omandamine isiku loata või tema teadmata.

Petuskeem – skeem, millega mõni indiviid, grupp või firma kasutab pettust, et saada sellega raha või midagi muud väärtuslikku. Üldjuhul viiakse plaan läbi esitledes ennast kellegi usaldusväärsena nagu näiteks arsti, advokaadi või investorina. Pärast interneti laiemat levikut on tekkinud mitmed muud viisid pettuseks nagu näiteks võltsloteriid, e-kirjade kelmused ja abi palumised.

Maksudest hoidumine – ebaseaduslik katse vähendada maksukohustust või petta maksuseadusi.

Altkäemaks – ametiisiku nõustumine rahalise või mõne muu hüvega vastutasuks teenistusülesannete rikkumise eest.

Identiteedivargus – esinemine teise isikuna tema nõusolekuta. Sinna alla käib ka isikut tuvastavate andmete väärkasutamine.


Rahapesutehnikad[muuda | muuda lähteteksti]

Rahapesuks on mitmesuguseid võimalusi, millest ühed on tõhusamad, levinumad ja kasutoovamad kui teised. Mõned populaarsemad tehnikad on järgmised:

  • Variettevõtted ja varikontod, on hea kasutada, et varjata tõelist rahaomanikku või suurt summat raha.
  • Kinnisvara rahapesu ilmneb kui keegi soetab kinnisvara rahaga, mis on saadud illegaalselt ja siis müüb selle kinnisvara maha. See jätab mulje nagu saadud raha/ kasum oleks saadud legaalselt.
  • Kasiino rahapesu hõlmab kindla isiku minekut kasiinosse koos illegaalselt saadud rahaga. Isik ostab žetoone selle raha eest, mängib natuke ja siis vahetab žetoonid tagasi rahaks ning väidab, et raha on mängu käigus võidetud.
  • Bulk cash smuugeldamine sisaldab sõna otseses mõttes sularaha smuugeldamist teise riiki. Seda eriti varikontole (offshore banks) või mõnele teisele finantsinstitutsiooni raha paigutamine, mis hindab kõrgelt klientide privaatsust.
  • Structuring ehk struktureerimine, mida kutsutakse ka sõnaga “smurfing”, on meetod, kus raha jagatakse väikestesse summadesse, et vältida avastamist ja kahtlusi.
  • Trade-based rahapesu on sarnane raha omastamisega, mille käigus muudetakse arveid, et näidata neid suuremas või väiksemas summas eesmärgiga varjata raha liikumist.

Tuntumad juhtumid[muuda | muuda lähteteksti]

Wachovia panga juhtum[muuda | muuda lähteteksti]

Selle juhtumi puhul hakati rahapesu kahtlustama Mehhiko panga ja Wachvia panga vahel 2005. aastal USA narkootikumidevastase agentuuri DEA poolt. Kui rahapesujuhtum kinnitati 2010. aastal oli arvatav rahapesu hulk kasvanud juba 292,5 miljardi naelani. Uurimise käigus avastati, et Mehhiko kartellid smuugeldasid läbi erinevate pangakontode raha Mehhikosse, mille nad olid teeninud läbi narkootikumide illegaalselt Mehhikost USA-sse viimisega. Raha päritolu, mis jõudis Mehhiko pankadesse ei kontrollitud. Sellest tulenevalt said kriminaalid ebaseadusliku tulu legaalsesse sektorisse ülekanda. Wachovia pank maksis juhtumi eest kokku 123,7 miljonit naela vabatahtlikult, tunnistamaks oma süüd, nõrga kontrolli-ja halva süsteemi üle.

Nauru juhtum[muuda | muuda lähteteksti]

Nauru on riik väike riik, mis asub Okeaanias. Kui nende suurim maavara fosforiit hakkas ammenduma hakati teenima raha kasutades panga poliitikat, mille käigus ei küsitud raha päritolu ega tuvastatud klientide identiteete, mis tõi kaasa 1993. aastal nn maksuparadiisi. 1998. aastaks olid ainuüksi Venemaa kriminaalid varipankade kaudu seal raha pesnud umbes 53,7 miljardi naela ulatuses. Selle tagajärjel kehtestati USA poolt Nauru saarele sanktsioonid, mis olid karmimad kui need sanktsioonid, mis oldi kehtestatud Iraanile. Alates 2001. aastas on Nauru saar üritanud oma teod heastada. 2005. aastal muutusid ka sealsed sanktsioonid kehtetuks, kuna Nauru oli oma musta nimekirja kuuluvad 400 varipanka kaotanud.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]