Mainakuldnokk
|
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Mainakuldnokk (perekond) |
| Mainakuldnokk | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Kuldnoklased Sturnidae |
| Perekond |
Mainakuldnokk Acridotheres |
| Liik |
Mainakuldnokk |
| Binaarne nimetus | |
|
Acridotheres tristis (Linnaeus, 1766) | |
Mainakuldnokk ehk harilik mainakuldnokk (ka maina; Acridotheres tristis) on kuldnoklaste sugukonda kuuluv linnuliik. Tegemist on laialt levinud ja hästi kohaneva liigiga, keda peetakse paljudes riikides invasiivseks.[1]
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Mainakuldnoka kehal on pruun sulestik, must pea ning silmi ümbritseb säravalt erekollane laik. Ka linnu nokk ja jalad on erkkollased. Kehapikkus on 25–26 cm ja kaal jääb vahemikku 109–138 grammi [2]. Kuldnoka lend on jõuline ja sirgjooneline. Isaslinnu ja emaslinnu välimus on sarnane.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Liigi looduslik leviala ulatub Iraanist läbi kogu Lõuna-Aasia, hõlmates Afganistani, India, Pakistani, Bangladeshi, Nepali ja Sri Lanka alasid. Inimtegevuse, sealhulgas tahtliku ja juhusliku introdutseerimise tõttu on mainakuldnokk levinud ka teistesse piirkondadesse, sealhulgas Austraaliasse, Lõuna-Aafrika Vabariiki ning osalt Põhja-Ameerikasse.[3]
Elupaik ja pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Mainakuldnokk eelistab avatud maastikke ning inimtegevusega seotud alasid, nagu linnakeskkonnad ja põllumajanduspiirkonnad. Pesitseb õõnsustes, sealhulgas puuõõntes ja hoonete pragudes. Sageli liigub paarikaupa.
Linnulaul
[muuda | muuda lähteteksti]Mainakuldnokad on tuntud oma hea matkimisvõime poolest. Mõned isendid suudavad jäljendada erinevaid helisid, sealhulgas inimkõnet. See omadus on teinud nad populaarseks puurilindudena.
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Mainakuldnokk on kõigesööja. Tema toidulauale kuuluvad toidujäätmed, viljad, köögiviljad, terad, seemned, nektar, õied, linnupojad, linnumunad ning selgrootud ja nende vastsed. Enamasti otsib ta toitu maapinnalt.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 BirdLife International (2018). "Acridotheres tristis". The IUCN Red List of Threatened Species. Vaadatud 12. juuni 2025.
- ↑ Myna linnud. NSW Department of Primary Industries. Vaadatud 9. juunil 2025.
- ↑ Planeedi pärijad. Chris D. Thomas. SA Loodushoiu Fond koostöös kirjastusega KVART, ISBN 9789916964439, 2023