Maiade tsivilisatsioon

Allikas: Vikipeedia
Maiade tsvilisatsiooni asukoht Mesoameerikas

Maiade tsivilisatsioon oli Mesoameerikas maiade seas arenenud tsivilisatsioon.

Maiade tsivilisatsioon saavutas silmapaistvaid tulemusi eelkõige hieroglüüfe meenutava kirja, arhitektuuri, matemaatika, kalendri ja astronoomia vallas.

Maiade tsivilisatsioon arenes välja piirkonnas, mis hõlmab Kagu-Mehhikot, kogu Guatemala ja Belize'i ning Hondurase ja El Salvadori läänepoolseid maa-alasid. See piirkond koosneb põhjapoolsetest madalikest koos Yucatáni poolsaarega ja Sierra Madre mäestikust, mis kulgeb Mehhiko Chiapase osariigist üle Guatemala lõunaosa ja seejärel kuni El Salvadori ja Vaikse ookeani poolse tasandiku lõunaosani.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Maiade tsivilisatsiooni ajalugu jaguneb kolmeks peamiseks perioodiks: eelklassikaline, klassikaline ja järelklassiline periood.[1] Neile eelnes arhailine periood, mille käigus tekkisid esimesed asustatud külad ja hakkas arenema põllumajandus.[2] Erinevate perioodide algus- ja lõppaastad võivad olenevalt autorist erineda kuni sajandi võrra.[3]

Eelklassikaline periood (umbes 2000 e.m.a – 250 m.a.j)[muuda | muuda lähteteksti]

Maiade tsivilisatsioon kujunes välja eelklassikalisel perioodil.[4] Tänapäeva teadlased pole üksmeelel, millisel sajandil tsivilisatsioon tekkis. Maiade asustuspiirkond Cuello aladel (tänapäeva Belize) on dateeritud radiosüsinikumeetodil aastasse 2600 e.m.a.[5] Soconusco regioonis (tänapäeva Mehhiko lõunaosa) toimus asunduste rajamine umbes 1800. aastal e.m.a. Sellel ajal kasvatasid maiad juba maisi, ube, kõrvitsalisi ja tšillit.[6] Seda perioodi iseloomustab kogukondade jäämine püsipaikseks, keraamika ja põletatud savist kujukesed.[7]

Keskmisel eelklassikalisel perioodil (u 1000–300 e.m.a) hakkasid külad linnadeks kasvama.[8] Nakbe on Guatemala Peténi departemangus kõige varasem hästi dokumenteeritud linn maiade madalmaal,[9] kus suuremad ehitised on dateeritud ligikaudu aastasse 750 e.m.a.[8] Yucatáni poolsaare põhjaosa madalikud asustati laialdaselt keskmisel eelklassikalisel perioodil.[10] Umbes alates 400. aastast e.m.a hakkasid maiadest valitsejad püstitama steele.[11] 3. sajandil e.m.a oli Peténi piirkonnas juba kasutusel maiade hieroglüüfe meenutav kiri.[12] Hilisel eelklassikalisel perioodil (300 e.m.a – 250 m.a.j) kasvas El Mirador 16 ruutkilomeetri suuruseks [13] suurlinnaks ning seal võis elada hinnanguliselt 100 000 – 250 000 inimest[14].

Eelklassikalise perioodi lõpul oli Guatemala mägismaa tähtsaimaks keskuseks kasvanud Kaminaljuyú linn, kus oli enam kui 200 templit, ulatuslik niisutussüsteem ja seal valmistati üle kahe meetri kõrguseid steele.[15] Maiade tsivilisatsioon arenes jõudsalt hilisel eelklassikalisel perioodil, kuid umbes aastatel 150–250 m.a.j varisesid paljud linnad kokku või kahanes nende elanikkond märkimisväärselt. Enamik Vaikse ookeani äärseid maiade linnu jäeti maha umbes aastal 250 m.a.j. Selle kokkuvarisemise põhjus pole teada,[16] arvatavalt võis seda põhjustada sõda võistlevate maiade linnade vahel või loodusõnnetused (põud, vulkaanipurse)[17].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Estrada-Belli (2011), lk 1, 3.
  2. Sharer and Traxler (2006), lk 98. Estrada-Belli (2011), lk 38.
  3. Demarest (2004), lk 17.
  4. Estrada-Belli (2011), lk 28.
  5. Hammond et al. (1976), lk 579–581.
  6. Drew (1999), p. 6.
  7. Coe (1999), lk 47.
  8. 8,0 8,1 Olmedo Vera (1997), lk 26.
  9. Sharer ja Traxler (2006), lk 214.
  10. Sharer ja Traxler (2006), lk 276.
  11. Sharer ja Traxler (2006), lk 182, 197.
  12. Saturno, Stuart and Beltrán 2006, pp. 1281–83.
  13. Olmedo Vera (1997), lk 28.
  14. Caribbean Atlantis: A Scientific Analysis, Dr. Phil P. Flambas, 2016
  15. Lynn F. Foster (2006), lk 72.
  16. Martin ja Grube (2000), lk 8.
  17. Lynn F. Foster (2006), lk 78–79.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Estrada-Belli, Francisco (2011). The First Maya Civilization: Ritual and Power Before the Classic Period. Abingdon, UK and New York: Routledge. ISBN 978-0-415-42994-8. 
  • Sharer, Robert J.; Loa P. Traxler (2006). The Ancient Maya (trükk: 6th, fully revised). Stanford, California: Stanford University Press. ISBN 0-8047-4817-9. 
  • Demarest, Arthur (2004). Ancient Maya: The Rise and Fall of a Forest Civilization. Cambridge, UK: Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-53390-4. 
  • Hammond, Norman; Duncan Pring; Rainer Berger; V. R. Switsur; A. P. Ward (1976-04-15). "Radiocarbon chronology for early Maya occupation at Cuello, Belize". Nature 260 (260): 579–81. Bibcode:1976Natur.260..579H. ISSN 0028-0836. doi:10.1038/260579a0. Vaadatud 2010-08-01. 
  • Drew, David (1999). The Lost Chronicles of the Maya Kings. London, UK: Phoenix Press. ISBN 0-7538-0989-3. 
  • Coe, Michael D. (1999). The Maya (trükk: Sixth). New York: Thames & Hudson. ISBN 0-500-28066-5. 
  • Olmedo Vera, Bertina (1997). "The Mayas of the Classic Period". peatükis A. Arellano Hernández. The Mayas of the Classic Period. Mexico City, Mexico: Consejo Nacional para la Cultura y las Artes (CONACULTA). pp. 9–99. ISBN 970-18-3005-9. 
  • Saturno, William A.; David Stuart; Boris Beltrán (2006-03-03). "Early Maya Writing at San Bartolo, Guatemala". Science. New Series (American Association for the Advancement of Science) 311 (5765): 1281–83. Bibcode:2006Sci...311.1281S. ISSN 1095-9203. PMID 16400112. doi:10.1126/science.1121745. (Vajalik registreerumine (juhend)). 
  • Lynn F. Foster (2006). Muistsete maiade maailm. Tänapäev. ISBN 9985-62-370-3. 
  • Martin, Simon; Nikolai Grube (2000). Chronicle of the Maya Kings and Queens: Deciphering the Dynasties of the Ancient Maya. London and New York: Thames & Hudson. ISBN 0-500-05103-8.