Madagaskari tiigihaigur

Madagaskari tiigihaigur
Madagaskari tiigihaigur
	; Hundsulestikus
	; Puhkesulestikus
Kaitsestaatus
	; Väljasuremisohus (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Pelikanilised Pelecaniformes;
Sugukond	Haigurlased Ardeidae;
Perekond	Tiigihaigur Ardeola;
Liik	Madagaskari tiigihaigur;
Binaarne nimetus
	Ardeola idae; Hartlaub, 1860
	; Madagaskari tiigihaigru levila; ⁠– pesitsusala, ⁠– talvitusala
Sünonüümid
	Ardea idae

Madagaskari tiigihaigur (Ardeola idae) on haigurlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Madagaskari tiigihaigur on 45⁠–48 cm pikk.^[2]

Pea, kael ja rind on helepruunid tumedate triipudega. Selg on tumepruun valgete või beežide triipudega. Tiivad, päranipuala, saba ja kõht on valged. Nokk on rohekashall, nokaots on must. Valjasriba on roheline. Silmad on kollased. Jalad on rohekaskollased või hallid.^[3]

Hundsulestik on üleni valge. Nokk on sinine, nokaots must. Jalad on roosad, varbad on rohelised.^[3]

Noorlinnu sulestik sarnaneb täiskasvanu puhkesulestikuga, kuid saba ja tiivad on pruunid. Nokk on oranž, nokaots tume. Silmad on rohelised. Udusulis pojad on kollased.^[3]

Madagaskari tiigihaigur sarnaneb välimuselt koldhaigruga, kuid madagaskari tiigihaigur on tumedamate pruunide triipudega, tema nokk on suurem ja tiivaotsad on kandilisemad.^[3]

Levik

Pesitsevad Madagaskaril ja Aldabra saartel. Talvitavad Kesk- ja Ida-Aafrikas.^[2]

Elavad järvede, tiikide ja aeglase vooluga jõgede ääres, padurates ning riispõldudel, harva ka rannikul. Madagaskaril on neid nähtud kuni 1800 m kõrgusel merepinnast.^[2]

Toitumine

Toituvad kaladest, konnadest, skinkidest, gekodest, rohutirtsudest ja mardikatest.^[2]

Tavaliselt toituvad üksi, Aldabra saartel on nähtud toitumas ka koos teiste haigurlastega. Toitu otsides kõnnivad aeglaselt või seisavad paigal.^[2]

Pesitsemine

Pesitsevad kolooniates, tavaliselt koos koldhaigrutega.^[2] Vanalinnud ehitavad pesa koos. Neil kulub selleks 6–11 päeva.^[4] Okstest ehitatud pesa asub puu või põõsa otsas 0,5–4 m kõrgusel.^[2]

Madagaskaril pesitsevad oktoobrist detsembrini, Aldabra saartel novembrist detsembrini. Kurnas on 3–4 rohekasvalget muna. Madagaskaril on muna suurus 40 × 29,9 mm, Aldabra saartel 40–42 × 32–33 mm.^[3] Muna kaalub 21 g.^[4] Mune hauvad mõlemad vanemad 20 päeva. Pojad lahkuvad pesast 4 nädala vanuselt.^[3]

Viited

↑ BirdLife International (2020). Ardeola idae. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2021.
1 2 3 4 5 6 7 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 416. ISBN 978-84-87334-10-8.
1 2 3 4 5 6 Kushlan, James A.; Hancock, James A. (2005). The Herons (inglise). Oxford University Press. Lk 246–248. ISBN 0-19-854981-4.
1 2 Pruvot, Yverlin Z. M.; de Roland, Lily-Arison R.; Rakotondratsima, Marius; Razafindrakoto, Yvette; Razafindrajao, Felix; Rabarisoa, Rivo; Thorstrom, Russel (2020). "Breeding ecology and nestling growth of the Madagascar Pond Heron Ardeola idae in a monospecific colony at Sofia Lake, northern Madagascar" (PDF). Ostrich. 91 (4): 313–325. DOI:10.2989/00306525.2020.1815245.

Välislingid

[1] BirdLife International (2020). Ardeola idae. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2021.

[del_Hoyo-2] 1 2 3 4 5 6 7 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 416. ISBN 978-84-87334-10-8.

[Kushlan-3] 1 2 3 4 5 6 Kushlan, James A.; Hancock, James A. (2005). The Herons (inglise). Oxford University Press. Lk 246–248. ISBN 0-19-854981-4.

[Pruvot-4] 1 2 Pruvot, Yverlin Z. M.; de Roland, Lily-Arison R.; Rakotondratsima, Marius; Razafindrakoto, Yvette; Razafindrajao, Felix; Rabarisoa, Rivo; Thorstrom, Russel (2020). "Breeding ecology and nestling growth of the Madagascar Pond Heron Ardeola idae in a monospecific colony at Sofia Lake, northern Madagascar" (PDF). Ostrich. 91 (4): 313–325. DOI:10.2989/00306525.2020.1815245.

[1]

[2]

[3]

[4]