Madagaskari sisiprussakas
| Madagaskari sisiprussakas | |
|---|---|
 Emane madagaskari sisiprussakas | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Alamhõimkond |
Kuuejalgsed Hexapoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Alamklass |
Tiibputukad Pterygota |
| Infraklass |
Uustiibsed Neoptera |
| Ülemselts |
Dictyoptera |
| Selts |
Prussakalised Blattodea |
| Sugukond |
Blaberidae |
| Perekond |
Gromphadorhina |
| Liik |
Madagaskari sisiprussakas |
| Binaarne nimetus | |
|
Gromphadorhina portentosa (Schaum, 1853) | |
Madagaskari sisiprussakas (Gromphadorhina portentosa) on prussakaliste seltsi kuuluv putukas.[1]
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Madagaskari sisiprussakad on prussakalistest ühed suurimad. Täiskasvanud isend võib olla 5–8 cm, mõnede andmete järgi isegi kuni 10 cm pikk ja kaaluda kuni 22 grammi.[1][2] Isased putukad on emastest tavaliselt suuremad. Erinevalt teistest prussakalistest ei ole madagaskari sisiprussakatel tiibu.[1]
Madagaskari sisiprussakad on ovaalse kujuga, keha on üleni kaetud läikiva välisskeletiga, mille värv võib olla mahagonpruunist mustani.[1][2] Peas on nii emastel kui ka isastel isenditel üks paar tundlaid. Lisaks on isastel pea taga sarved, mida nad kasutavad rivaalidega võitlemisel nagu sarvedega imetajad.[1] Sisiprussakate jalgadel on küünised, tänu millele on need putukad head ronijad, suutes isegi mööda klaasi ronida.[1]
Elukoht ja toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Looduses leidub madagaskari sisiprussakaid vaid Madagaskari saare troopiliste vihmametsade niiskes metsakõdus.[1][3] Madagaskari sisiprussaka peamiseks toiduks on mahalangenud puuviljad, lagunevad taimed ja metsakõdu.[3] Seetõttu on neil Madagaskari looduses oma kindel roll: nad aitavad lagunevat taimestikku aineringesse suunata.[1]
Käitumine
[muuda | muuda lähteteksti]
Madagaskari sisiprussakad on peamiselt öise eluviisiga.[3] Päeval peidavad nad end kändude, lehekõdu ja puunottide alla.[1] Isased sisiprussakad on territoriaalsed. Teiste isaste eemale peletamiseks nad susisevad või siis vajadusel võitlevad, kasutades selleks oma sarvi. Oma üleoleku demonstreerimiseks võivad nad võtta ka iseloomulikke poose, seistes n-ö varvastel. Ühe isase territoorium on tavaliselt üsna väike, piirdudes mõnikord vaid ühe kiviga.[1] Võitjad isased sisisevad kõvema häälega kui kaotajad.[2]
Sisisevat häälitsust, mille järgi see prussakaliik oma nimegi on saanud, teevad nad oma keha 4. lülil asuva hingamisava kaudu õhku välja surudes.[3] Eristatakse nelja tüüpi häälitsusi: võitlushäälitsus, kahte tüüpi paaritumishäälitsusi ja ohu korral kasutatav hoiatushäälitsusi.[1]
Paljunemine ja areng
[muuda | muuda lähteteksti]Isased suhtlevad emaste isenditega helide abil. Seejuures eristatakse kahte tüüpi helisid: kaugkutsungeid, millega kutsutakse emaseid ligi, ning kurameerimishelisid, mida kasutatakse lähedal oleva emase paaritumisse meelitamiseks.[1]
Madagaskari sisiprussakad on polügaamsed, st üks isane võib paarituda mitme emasega. Paaritumiseks valmis olev emane eritab iseloomulikku lõhna, mida isased tunnevad tundlate küljes olevate spetsiaalsete meeleelundite abil. Viljastamiseks kinnituvad emas- ja isasloom keha tagaosadega umbes 30 minutiks teineteise külge.[1] Madagaskari sisiprussakad on munaspoegijad.[3] Pärast viljastumist kannavad emased kookonilaadset munakotti oma kehas, kuni nümfid kooruvad. Selleks kulub 2 kuud.[1] Tavaliselt on ühel madagaskari sisiprussakal 15–40, vahel isegi kuni 60 järglast.[1][2]
Paaritumine võib toimuda aasta ringi.[1] Suguküpseks saavad nad 7-kuuselt.[3] Looduses suudavad madagaskari sisiprussakad elada 2–5-aastaseks.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Animal Diversity Web. 2020. https://animaldiversity.org/accounts/Gromphadorhina_portentosa/ (26.03.2022)
- 1 2 3 4 5 National Geographic. 2015. https://www.nationalgeographic.com/animals/invertebrates/facts/madagascar-hissing-cockroach (26.03.2022)
- 1 2 3 4 5 6 Tallinn Zoo. s. a. Madagaskari sisiprussakas. https://tallinnzoo.ee/animal/madagaskari-sisiprussakas/ (26.03.2022)