Madagaskari sisiprussakas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Madagaskari sisiprussakas
Emane madagaskari sisiprussakas
Emane madagaskari sisiprussakas
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Alamhõimkond Kuuejalgsed Hexapoda
Klass Putukad Insecta
Alamklass Tiibputukad Pterygota
Infraklass Uustiibsed Neoptera
Ülemselts Dictyoptera
Selts Prussakalised Blattodea
Sugukond Blaberidae
Perekond Gromphadorhina
Liik Madagaskari sisiprussakas
Binaarne nimetus
Gromphadorhina portentosa
(Schaum, 1853)

Madagaskari sisiprussakas (Gromphadorhina portentosa) on prussakaliste seltsi kuuluv putukas.[1]

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Madagaskari sisiprussakad on prussakalistest ühed suurimad. Täiskasvanud isend võib olla 5–8 cm, mõnede andmete järgi isegi kuni 10 cm pikk ja kaaluda kuni 22 grammi.[1][2] Isased putukad on emastest tavaliselt suuremad. Erinevalt teistest prussakalistest ei ole madagaskari sisiprussakatel tiibu.[1]

Madagaskari sisiprussakad on ovaalse kujuga, keha on üleni kaetud läikiva välisskeletiga, mille värv võib olla mahagonpruunist mustani.[1][2] Peas on nii emastel kui ka isastel isenditel üks paar tundlaid. Lisaks on isastel pea taga sarved, mida nad kasutavad rivaalidega võitlemisel nagu sarvedega imetajad.[1] Sisiprussakate jalgadel on küünised, tänu millele on need putukad head ronijad, suutes isegi mööda klaasi ronida.[1]

Elukoht ja toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Looduses leidub madagaskari sisiprussakaid vaid Madagaskari saare troopiliste vihmametsade niiskes metsakõdus.[1][3] Madagaskari sisiprussaka peamiseks toiduks on mahalangenud puuviljad, lagunevad taimed ja metsakõdu.[3] Seetõttu on neil Madagaskari looduses oma kindel roll: nad aitavad lagunevat taimestikku aineringesse suunata.[1]

Käitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Isane madagaskari sisiprussakas

Madagaskari sisiprussakad on peamiselt öise eluviisiga.[3] Päeval peidavad nad end kändude, lehekõdu ja puunottide alla.[1] Isased sisiprussakad on territoriaalsed. Teiste isaste eemale peletamiseks nad susisevad või siis vajadusel võitlevad, kasutades selleks oma sarvi. Oma üleoleku demonstreerimiseks võivad nad võtta ka iseloomulikke poose, seistes n-ö varvastel. Ühe isase territoorium on tavaliselt üsna väike, piirdudes mõnikord vaid ühe kiviga.[1] Võitjad isased sisisevad kõvema häälega kui kaotajad.[2]

Sisisevat häälitsust, mille järgi see prussakaliik oma nimegi on saanud, teevad nad oma keha 4. lülil asuva hingamisava kaudu õhku välja surudes.[3] Eristatakse nelja tüüpi häälitsusi: võitlushäälitsus, kahte tüüpi paaritumishäälitsusi ja ohu korral kasutatav hoiatushäälitsusi.[1]

Paljunemine ja areng[muuda | muuda lähteteksti]

Isased suhtlevad emaste isenditega helide abil. Seejuures eristatakse kahte tüüpi helisid: kaugkutsungeid, millega kutsutakse emaseid ligi, ning kurameerimishelisid, mida kasutatakse lähedal oleva emase paaritumisse meelitamiseks.[1]

Madagaskari sisiprussakas poegimas

Madagaskari sisiprussakad on polügaamsed, st üks isane võib paarituda mitme emasega. Paaritumiseks valmis olev emane eritab iseloomulikku lõhna, mida isased tunnevad tundlate küljes olevate spetsiaalsete meeleelundite abil. Viljastamiseks kinnituvad emas- ja isasloom keha tagaosadega umbes 30 minutiks teineteise külge.[1] Madagaskari sisiprussakad on munaspoegijad.[3] Pärast viljastumist kannavad emased kookonilaadset munakotti oma kehas, kuni nümfid kooruvad. Selleks kulub 2 kuud.[1] Tavaliselt on ühel madagaskari sisiprussakal 15–40, vahel isegi kuni 60 järglast.[1][2]

Paaritumine võib toimuda aasta ringi.[1] Suguküpseks saavad nad 7-kuuselt.[3] Looduses suudavad madagaskari sisiprussakad elada 2–5-aastaseks.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]