Maatasa

Folklooriklubi Maatasa on 2013. aastal asutatud Tartus tegutsev folklooriklubi. Maatasa spetsialiseerub Lõuna-Eesti folkloorile, uurides peaasjalikult paikkonna pärimuslikke tantse, laule, pillilugusid ning rahvarõivaid. Koosseisu repertuaar hõlmab nii vanemat kui ka uuemat pärimust ning materjali omandatakse arhiivisalvestiste põhjal. Maatasas on ligikaudu 50 liiget, kes tegelevad aktiivselt laulmise, tantsimise ning pillimänguga. Koosseis on jagunenud kolmeks rühmaks: põhirühm (16–30-aastased), noorterühm (12–17-aastased) ning lasterühm. Folklooriklubi juhendajateks on Halliki Pihlap ning Helin Pihlap.

Folklooriklubi nimel on kaks tähendust. Üks nime tähendustest on maatasa kui maadligi, viidates koosseisu pühendumusele uurida oma juuri ning esitada pärimust puhtal, seadmata kujul. Nime teine tähendus on maatasa kui pihuks ja põrmuks, viidates koosseisu vabadusele pärimust seada ning lisada omapoolne nägemus.

Ajalugu

Folklooriklubi Maatasa asutati 2013. aastal. Folklooriklubi eelkäijateks olid rahvamuusika töötlusega tegelevad kollektiivid, mille liikmed kohtusid Tartu Kristliku Noortekodu kaudu. Kollektiivide hulgas oli rahvamuusikaansambel Sireli, mis tegutses aastatel 2006–2013. Sireli astus üles Eestis ja Soomes ning andis 2011. aastal välja ka plaadi „Tulesõnad“. Sireli ja juhendaja Halliki Pihlapi eestvedamisel korraldati ka tutvumisüritust „Ühtelaulmine“, mille eesmärk oli võimaldada teismeealistel pärimushuvilistel üksteisega kohtuda ning üksteisele esineda. Tartu Kristlik Noortekodu on jätkuvalt Maatasa katusorganisatsioon.

2013. aastal pani Halliki Pihlap rahvusvahelise festivali Baltica ülevaatuse jaoks kokku projektikoosseisu, kuhu kuulusid nii Sireli kui ka teiste toonaste kollektiivide liikmed, ning ülevaatusel esineti esimest korda Maatasa nime all. Tolle aasta Baltica ülevaatuse kuupäeva, 16.02.2013, peetakse ka folklooriklubi Maatasa sünnipäevaks. Maatasa tegevus on olnud mitmekesine: osaletud on paljudel festivalidel nii Eestis kui ka välismaal, loodud mitu muusikavideot, lavastatud kontserte ning välja antud kaks plaati „Õtak tulõ“ (2018) ning „Tantsime!“ (2025). Folklooriklubi Maatasa on korraldanud festivali „Tartu Folk“ alates 2016. aastast.

Tartu Folk

2016. aastal korraldas Maatasa esimest korda Tartu Noorte Folkloorifestivali. Festivalil osalesid põhirühmadena koosseisud Eestist, Lätist ning Leedust. Festivali eesmärk oli ühendada pärimusega tegelevaid noori rahvusvahelisel tasandil, rõhutades eelkõige seadmata pärimust. Festivali peeti igal aastal Tartus ning Luunjas. 2019. aastal peetud IV Tartu Noorte Folkloorifestival, kus osalesid esinejad Eestist, Soomest, Lätist ning Leedust, oli tolleaegse formaadi viimane festival. 2020. aastal planeeritud festival jäeti koroonapiirangute tõttu ära.

Koroonapiirangute tõttu asendati Tartu Noorte Folkloorifestival veebisaatega „Tartu Folk-Off 2020“. Veebisaate formaat oli virtuaalne folgilahing, kus varasemad festivalil osalenud rühmad esitasid teineteisele väljakutseid õppida ära üksteise folkloorist pärinev laul või tants. Saate võitja määrati osalejate, žürii ning publiku häälte põhjal. Veebisaadet kanti üle Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskusest. 2022. aastal toimus Tartu Folk-Off viimast korda ning otseülekanne tehti Eesti Rahva Muuseumist.

2023. aastal ühendati Tartu Noorte Folkloorifestival ning Tartu Folk-Off ühiseks festivaliks nimega Tartu Folk. Tartu Folk on elavfestival, mille programmis on muu hulgas traditsiooniline galakontsert (2023–2024 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses, alates 2025. aastast Vanemuise kontserdimajas) ning otseülekandega lõppkontsert Eesti Rahva Muuseumis. Festivalil osalevad folkloorirühmad üle Euroopa, Tartumaa rahvatantsurühmad ning väikeansamblid. 2025. aastal toimus festivali 10. juubelifestival.