Maasi gootika
.jpg)
Maasi gootika (hollandi keeles Maasgotiek, saksa keeles Maasgotik, prantsuse keeles gothique mosan) on gooti arhitektuuri stiilisuund, mis valitses Belgia ja Hollandi Maasi piirkonnas Liège'i vürstlikus piiskopkonnas 13.–16. sajandil. Stiili üheks tunnuseks on nn Maasi kapiteel, kapiteeli võrult tõusvate stiliseeritud lehtedega raidkapiteel.
Üldised jooned
[muuda | muuda lähteteksti]Maasi gootikale on omane suhteliselt kergete ja sihvakate ümarsammaste kasutamine siseruumis. Sambad on kaheksanurksete kapiteelidega, mida kaunistavad stiliseeritud lehed. Kooriruumi aknad täidavad sageli suure osa põranda ja võlvi vahelisest kõrgusest, kui kooriümbriskäik puudub. Kirikud on enamasti ehitatud sinakast lubjakivist ja Maastrichti tufist, mille värvus varieerub heledast intensiivse kuldkollaseni; mõnikord kasutatakse, eriti võlvides, ka punast tellist. Kolme materjali värv loob neis Maasi piirkonna gooti ehitistes harmoonilise koosluse.
Maasi gootikas on nähtud sarnasust Brabandi gootikaga ja neid kahte stiili peetakse mõnikord Madalmaade gootika paikkondlikeks alajaotusteks. Maasi gootika on Brabandi gootikast siiski oluliselt varasem ja lähedasem Prantsusmaa gothique rayonnant-ile.
Näited
[muuda | muuda lähteteksti]Prantsusmaalt lähtunud gootika jõudis Maasi piirkonda ja Saksamaale suhteliselt hilja, kuna 13. sajandi keskpaigani püsis seal romaanika (näiteks Roermondi Munsterkerk; Liège'i Püha Risti kirik). Aga 12. sajandi lõpus Maastrichtis ehitatud romaani Püha Servatiuse basiilika portaalil leidub juba ka gooti jooni (kuigi see on endiselt peamiselt romaani stiilis).
Maasi gootika ilmneb paremini 13. sajandi suhteliselt lihtsate kloostri- ja kogudusekirikute puhul, näiteks Maastrichti dominiiklaste kirik, vana minoriitide kirik ja Johannese kirik; ka Aacheni frantsisklaste kiriku (nüüd Püha Nikolause kirik), kuid Aacheni hakkas hiljem rohkem mõjutama Reinimaa stiil.
Maasi gootika paremikku kuuluvad Tongereni Jumalaema kirik (Onze-Lieve-Vrouwe Basiliek), Meersseni Pühima Sakramendi kirik, Huy Notre-Dame'i kirik, Dinanti Notre-Dame'i kirik ja kolm kirikut Liège'is: Püha Pauli katedraal, Püha Martini kirik ja Püha Jaakobuse kirik; eriti viimatinimetatul on väga rikkalik interjöör. Maastrichti Jumalaema basiilika ristikäik uuendati alles umbes 1560. aastal Maasi gootika hilisvormis juba koos renessanssvormidega.
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]
Tongereni basiilika
Tongereni basiilika siseruum
Meersseni basiilika
Kapiteel Meersseni basiilikas
Maastrichti minoriitide kirik
Maastrichti Sint-Janskerk
Maastrichti Jumalaema basiilika ristikäik
Liège'i Saint-Paul
Liège'i Saint-Jacques
Liège'i Jakobi kiriku siseruum
Liège'i Saint-Martin
Huy Notre-Dame'i kirik
Dinanti Notre-Dame'i kirik
Dinanti Notre-Dame'i sisevaade
.JPG)