Maarjamäe memoriaal

Allikas: Vikipeedia
Jääretke obelisk (2006)
Dolomiidist kätereljeefidega püloonid, mille jalamil põles Nõukogude võimu ajal igavene tuli

Maarjamäe memoriaal on Tallinnas Kadrioru asumis Pirita tee ääres asuv mälestusmärk.

Ajalugu ja kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Maarjamäe memoriaali keskne objekt on 35 meetri kõrgune Jääretke obelisk.[1] Obelisk valmis 1960. aastal ja selle autorid olid arhitekt Mart Port ja skulptor Lembit Tolli. Kompleksis on tribüünid. Keskel on tseremooniaväljak, mille kujundasid 1975. aastal arhitektid Allan Murdmaa, Peep Jänes, Rein Kersten, Henno Sepmann, kunstnik Jüri Palm, insener Vello Hüdsi. Nõukogude okupatsiooni ajal põles dolomiidist püloonide vahel igavene tuli. Püloonidel on reljeefsed käejäljed igavese tule kohal ja pronksist "Hukkuvad kajakad" kahe tahuka, kahe võimu sümboli vahel.

Maarjamäe memoriaali esimene etapp avati 1975. aastal kui mälestusmärk "neile, kes võitlesid Eesti vabaduse eest". Peatelje nõlvadesse kavandati graniidist nimeplokid võidelnud kangelaste nimedega, kuid ei jõutud nimedes kokkuleppele ja nii jäid nõlvadesse suured vundamendiplokid. Oli tellitud ka suurejooneline teine ehitusjärk – midagi vabaõhu "katedraali" taolist –, mis pidi selgitama memoriaali sisu Mahtra sõjast kuni Eesti "ühinemiseni" NSV Liiduga. Autorite kollektiivi täiendati uute liikmetega (Enn Põldroos) ja projekteerimine kestis üle kümne aasta. Teostati suuremõõtmelised maketid, sõlmiti sidemed Soomega, kust pidi saadama plastikreljeefide materjal. Töö jäi pooleli seoses Laulva revolutsiooniga ja Eesti Vabariigi taastamisega 1991. aastal.[2]

Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aasta detsembris maeti Maarjamäele sadakond punaväelast ning toodi sõjalaevade Avtroil ja Spartak 1919. aastal hukatud meremeeste jäänused. Ühtlasi püstitati mälestusmärk, kuhu oli kirjutatud eesti ja vene keeles: "Siin puhkavad 3. – 5. II 1919. aastal Naissaarel miiniristlejate Spartak ja Avtroil 36 mahalastud meremehe põrmud".[3]

11. veebruaril 1945 avati Maarjamäel Punalipulise Balti Laevastiku 35 meremehe ühishaual mälestussammas, mis oli taastatud 1940. aasta samba eeskujul.

Memoriaal asub reformimata riigimaal, obelisk ning kätereljeefidega püloonid kuuluvad vallasvarana Tallinna linnale.[4]

23. augustil 2018 avati nõukogude-aegse Maarjamäe memoriaali kõrval Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]