Maarjamäe

Maarjamäe
Pindala	1,55 km²
Elanikke	2493 (01.01.2017)
Koordinaadid	59° 27′ N, 24° 50′ E

Maarjamäe on asum Tallinnas Pirita linnaosas. Asum paikneb Tallinna reidi ääres ning piirneb Pirita, Kose, Katleri, Loopealse, Paevälja ja Kadrioru asumiga. Maarjamäe asumi pindala on 1,55 km².

Maarjamäe asum sai nime 1874. aastal valminud Maarjamäe (Marienbergi) lossi järgi. Maarjamäe piirkond on tuntud ka Ristimäe ja Suhkrumäe nimega.

Maarjamäe elamupiirkond on valdavalt väljakujunenud elurajoon, mida säilitatakse ja arendatakse edasi eramute ja väikeelamute alana. Pirita linnaosa üldplaneeringuga on määratud miljööväärtuslikuks hoonestusalaks Kose tee äärne ala.

Maarjamäel tegutseb Maarjamäe selts.

Rahvastik

Aasta	Arvestuslik rahvaarv
2018	2540
2017	2493
2016	2413
2015	2346
2014	2307
2013	2215
2012	2215
2011	2127

2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68-aastased aga 3–9%. Eestlasi oli asumi elanikest 50–79%.

Haridus ja kultuur

Maarjamäe asumi territooriumil asub Sisekaitseakadeemia.

Loodus

Maarjamäe asumis asuvad Maarjamäe mets ja Lillepi park. Asumi idaserval kulgeb Katleri oja.

Asum jääb osaliselt Pirita jõeoru maastikukaitsealale.

Maarjamäe asumi tänavad

Tuulenurga tänav on saanud nime Windecki suvemõisa järgi. Asumis esineb palju puudega seotud tänavanimesid, nagu Kase tänav, Kuslapuu tänav, Künnapuu tänav jm. Asumis on lisaks veel Haljas tee, Kose tee, Lehise tänav, Lepa tänav, Lepa põik, Nulu tänav, Paju tänav, Papli tänav, Pirita tee, Punga tänav, Pähkli tänav, Regati puiestee, Saare tänav, Sanglepa tänav, Sarapuu tänav, Tamme tänav, Tarja tänav, Tohu tänav, Tõru tänav ja Urva tänav.

Galerii

• 
  Maarjamäe suvemõisa loss
• 
  Maarjamäe suhkruvabriku meistrite elamu
• 
  Maarjamäe suvemõisa jääkelder
• 
  Maarjamäe suvemõisa ait
• 
  Kase tänav

Ajalugu

Repro graafilisest joonistusest, Lasnamäe Suhkruvabrikuga

1689. aastast esineb kirjalikke andmeid Maarjamäe piirkonnas asunud Ristimäe kõrtsi (Ristimeh Krog) kohta, mis tegutses veel 1869. aastalgi. Maarjamäele rajati 17. sajandil Streitbergi (Ristimäe) mõis, mille järgi hakati kogu piirkonda Ristimäeks kutsuma. Ristimägi ehk Ristimäe kõrtsi nimi (Ristimelt Krog) on märgitud ka maamõõtja Johan Holmbergi plaanil 1689. aastast.

Repro maalist vaade Suhkrumäelt Maarjamäelt

Krahv Orlov-Davõdovi loss Maarjamäel

18.–19. sajandil tegeleti Maarjamäe piirkonna kindlustamisega ning sinna rajati Tallinna sõjasadama kaitseks 1808. aastal 14 kahuriga Idapatarei rannakaitsepatarei. Selles paigas katsetati Peterburist saadetud süüterakettrelvi.

1811. aastal rajas kaupmees Johan Gottlieb Clementz Pirita tee äärde suhkruvabriku, mille järgi hakati praegust Maarjamäe asumit Suhkrumäeks kutsuma. Hiljem kujundas uus omanik Christian Abraham Rotermann hooned ümber tärklise- ja piiritusevabrikuks, mis põles 1869. aastal suures osas maha.

1820. aastatel asus suhkruvabriku lähistel vene kirjaniku Nikolai Karamzini salong, mille täpne asukoht ei ole enam teada. See salong oli vene edumeelse intelligentsi seas populaarne ning seda külastasid näiteks sellised nimekad isikud nagu luuletaja Anton Delvig ning Aleksander Puškini isa ja õde Olga.

Maarjamäele rajati 1870. aastatel Windecki suvemõis ja park.

1873. aastal omandas piirkonna Grigori Orlovi noorema venna Vladimiri järglane Anatoli Orlov-Davõdov (1837–1905), kes ehitas Orlovi ehk Maarjamäe lossi. Piirkond kingiti Vladimiri ja tema abikaasa vürst Tolstoi tütre Marija Jegorova tütrele Marija Vladimirovna Orlovale, kelle nime järgi saigi piirkond 1930. aastail nime Maarjamäe.

Maarjamäe lossis asus 1930. aastatel hotell-restoran Riviera Palace. Aastatel 1937–1940 asus lossis Eesti Vabariigi sõjaväe Lennukool ning pärast II maailmasõda läks hoone Nõukogude armee kätte. Maarjamäe loss anti 1975. aastal üle Eesti Ajaloomuuseumile ning maja restaureeriti 1980. aastatel.

Maarjamäe kujunes 19. sajandi lõpus suvituspaigaks. Eramuehitus elavnes 1920. aastate lõpus ja uuesti 1950. aastate lõpus.

Maarjamäele loodi 1941. aastal Saksa sõjaväe kalmistu, mille ümber hakati 1942. aastal rajama parki. See kalmistu sai nõukogude ajal tugevalt kannatada, kui sinna kanti hakati Maarjamäe mälestusansamblit rajama. Maarjamäe asumi Kose tee – Tamme – Paju – Saare kvartal hoonestati valdavalt 1950. aastatel. Piirkonda projekteerisid endale majad arhitektid Peeter Tarvas (Kose tee 10), Endel Laasi (Kose tee 12), Ilmar Laasi (Paju 7), August Volberg (Paju 9) ja on ilmselt kõige terviklikum 1950. aastate eramutega hoonestatud kvartal/ala Tallinnas.

Tänapäeval kuuluvad nii Maarjamäe loss, Saksa sõjaväe kalmistu kui ka Maarjamäe mälestusansambel Kadrioru asumi alla.

Vaata ka

• Maarjamäe suvemõis
• Maarjamäe paekallas
• Maarjamäe memoriaal
• Maarjamäe Saksa sõjaväekalmistu
• Maarjamäe staadion