Maailmamere ökosüsteem

Maailmameri hõlmab maakera pindalast ca 70%, mis teeb sellest suurima ökosüsteemi. Maailmamere ökosüsteem on koduks paljudele taimedele ja loomadele, milletõttu on selle osatähtsus väga suur. Merede sügavus on tohutu ja kõigis neis sügavustes võib ka elu kohata. Ookeanides kõikide eelduste kohaselt ei leidu eluvaba tsooni, kuigi mandrite ja saarte läheduses on asustatus selgelt suurem kui mujal. Merd ei saa isoleeritud piirkondadeks jagada (erinevalt maismaast ja sisevetest), sest kõik ookeanid on omavahel seotud. Vaba leviku peamised barjäärid on hoopis temperatuur, soolsus ja sügavus. Meredes toimub pidev tsirkulatsioon. Õhutemperatuuride erinevused poolustel ja ekvaatoril tekitavad tugevaid tuuli, mis puhuvad aastaringselt ühest suunast (pasaadid), moodustuvad pidevad hoovused, mis omakorda mõjutavad elustikku. Meredes valitsevad pidevalt eritüübilised lained, toimuvad tõusud-mõõnad. Tõusul on eriti suur mõju rannikupiirkonnas, kus kujuneb välja väga rikkalik elustik, mis peab harjuma teatud perioodilisusega litoraali koosluste elukäigus (kuu ja päikese järgi seatud bioloogilised kellad, mis kutsuvad aktiivse perioodi esile just tõusu ajal).

Maailmamere ohustatus

Mereveel on reaktsioon aluseline (pH = 8,2), sageli on ta eluks vajalikest toiteelementidest vaene. Merevee pH on suhteliselt püsiv suurus. Viimasel ajal tõuseb aga tööndusliku päritoluga toksiliste keemiliste ainete kontsentratsioon. Biogensete elementide kontsentratsioon jälle võib olla tihti nii madal, et see limiteerib primaarset produktsiooni. Samuti reostavad inimesed maailmamerd visates prügi maha ning suur firmad, kes vabanevad jääkidest visates need merre.

Maailmamere tähtsus

Maailmameri on kujundanud ka inimkonna ajalugu, kultuure ja elukvaliteeti. Inimesed söövad meresaadusi, ujuvad lainetes, veedavad aega randades, sukelduvad uurimaks imelist veealust elu, saavad tootmiseks vajalikku toorainet, naftat ja maavarasid ning vajalikud veeteed kaupade transpordiks. On väga vähe valdkondi, mida meri ega ookean ei ole mõjutanud. Kuid see mõju ei ole ühepoolne. Inimene mõjutab maailmamerd samuti kui meri inimest. Kasutades kõiki neid hüvesid, mida meri meile pakub, oleme tõsiselt kahjustanud merd ja selle ökosüsteeme.

Maailmameri ja Eesti

Eesti on üks mitmest riigist, millel jookseb ühine piir Läänemerega. Kuna vesi vahetub meres iga 25 aasta tagant siis tekib nii mõningaid keskkonnaprobleeme. Näiteks on see üks maailma eutrofeerunumaid meresid – toitainete ülekülluse tõttu vohab veetaimestik liigselt ja kahjustab kalaliike. Selle põhjuseks on peamiselt põllumajandusest vette voolavad mineraalväetiste koostisosad – lämmastik ja fosfor. Lisaks tuleb fosforit Läänemerre asulate reoveega, sest suur osa pesupulbreid sisaldab fosfaate. Siia lisanduvad veel nafta- ja muude kütuste jäägid laevaliiklusest, plast jm jäätmed, merepõhja vajunud Nõukogude Liidu sõjaväetehnika ja seadmed jne.