Maailmaloome

Maailmaloome (inglise keeles worldbuilding) on loominguline tegevus, mille käigus luuakse tervikliku ja usutava väljamõeldud maailma või tegevuskoha kujutis. Eesmärk on luua maailm, mille erinevad detailid on loogiliselt sidusad.^[1] Maailmaloome on tihtipeale protsess, mida rakendatakse ilukirjandusteostes, filmides, mängudes ja koomiksites, et luua taust, kus loo sündmused saavad toimuda. Ühes maailmas võib esineda mitu erinevat lugu ning seda on võimalik üle kanda teistesse meediumitesse.^[2] Tuntud näited tehismaailmadest on J. R. R. Tolkieni Keskmaa, milles toimuvad "Kääbiku" ja "Sõrmuste isanda" sündmused, ning Frank Herberti "Düüni" sarja kõrbeplaneet Arrakis.^[3]

Maailmaloome elemendid

Maailmaloome hõlmab tehismaailma erinevate osade väljatöötamist. Selle tegevuse käigus määratletakse näiteks maailma geograafia, poliitilised ja sotsiaalsed asjaolud, majanduslik seis, ajalugu, usundid jne. See, millele maailmaloome jooksul keskendutakse, oleneb sageli kasutatavast žanrist. Maagilised võimed ja erinevad fantastilised olendid on tüüpilised elemendid fantaasiamaailmades. Teadusulme maailmu käsitledes on tähtis arvestada, kuidas tehnoloogiline innovatsioon võib maailma arengut mõjutada.^[1] Lisaks on veel võimalik luua täiesti väljamõeldud tehiskeeli, nt Tolkieni loodud kvenja ja sindarini keeled, ning David J. Petersoni arendatud dothraki ja ülem-valüüria keeled, mida kasutati teleseriaalis "Troonide mäng".^[4]

Maagia süsteemid

Paljudes imeulmemaailmades esinevad maagilised võimed, kuid nende levik ja olemus sõltub autori otsustest. Mõnes maailmas võivad maagia ja võlurid olla salapärased ning tavarahva eest varjatud, aga on ka teisi, kus võlujõul on maailmas keskne roll ja seda koheldakse kui igapäevaelu osa.^[1]

Geograafia

Kaardid on fantaasia- ja ulmekirjanduses tavapärane nähtus. Kaart on maailmaloome oluline osa, mis aitab lugejal mõista, kus loo sündmused toimuvad, kuhu tegelased rändavad ja kui pikad on vahemaad. Kaardid võivad kujutada väiksemaid asukohti, näiteks tänavaid või linnaosi, aga ka terveid riike või galaktikaid. Kaardi loomise käigus saab autor välja töödelda oma maailma ja selle geograafia ja kliima.^[2]

Viited

1 2 3 Hergenrader, T. (2019). Collaborative worldbuilding for writers and gamers. Bloomsbury Academic.
1 2 Wolf, M. J. P. (2012). Building imaginary worlds: The theory and history of subcreation. Routledge.
↑ von Stackelberg, P & McDowell, A. (2015). What in the World? Storyworlds, Science Fiction, and Futures Studies. Journal of Futures Studies, 20(2). https://doi.org/10.6531/JFS.2015.20(2).A25
↑ Peterson, D. J. (2015). The art of language invention: From Horse-Lords to Dark Elves, the words behind world-building. Penguin Books.

[:0-1] 1 2 3 Hergenrader, T. (2019). Collaborative worldbuilding for writers and gamers. Bloomsbury Academic.

[:1-2] 1 2 Wolf, M. J. P. (2012). Building imaginary worlds: The theory and history of subcreation. Routledge.

[3] von Stackelberg, P & McDowell, A. (2015). What in the World? Storyworlds, Science Fiction, and Futures Studies. Journal of Futures Studies, 20(2). https://doi.org/10.6531/JFS.2015.20(2).A25

[4] Peterson, D. J. (2015). The art of language invention: From Horse-Lords to Dark Elves, the words behind world-building. Penguin Books.

[1]

[2]

[3]

[4]