Maa soojus- ja niiskusrežiim
Maa soojus- ja niiskusrežiim on õhutemperatuuri ja sademete hulga iseloomustus. Õhutemperatuur muutub nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Üleilmset sademete jaotumist mõjutavad päikesekiirgus ka aluspinna koostis, reljeef ja püsivad tuuled, mandrite ja ookeanide paiknemine ning hoovused. [1]
Õhutemperatuur[muuda | muuda lähteteksti]
Õhutemperatuuri muutus toimub ööpäeva ja aasta jooksul. Kõige külmem ja soojem kuu põhja- ja lõuna poolkeral on samad. Õhutemperatuur on neis vastupidine. Jaanuar on põhja poolkeral kõige külmem ja lõuna poolkeral kõige soojem kuu, juuli on põhja poolkeral kõige soojem ja lõuna poolkeral kõige külmem kuu aastas. Merelise kliimaga alade - rannikul ja saartel on õhutemperatuuri amplituud väiksem kui sisemaal. Pilves ja tuulise ilmaga kõigub temperatuur vähem kui vaikse ja selge ilmaga. Temperatuur sõltub maismaal ka taimkattest. Lopsaka taimkatte puhul on õhutemperatuuri amplituud väiksem. [1]
Kaardil näidatakse õhutemperatuuri geograafilist jaotust isotermidega. Need on jooned, mis ühendavad sama temperatuuriga punkte. Kõige paremini kujutavad üleilmset soojusrežiimi isotermkaardid, mis on paljude aastate keskmist õhutemperatuuri arvestades koostatud. 0 ja 10 kraadi isoterm on maastike kujunemisel olulisemad. Lumepiiri märgib aasta kõige soojema kuu 0 kraadi isoterm. See on kujuteldav joon, millest kõrgemal või põhja poole on maapind kaetud aasta ringi igilume ja- jääga. [1]
Õhuniiskus[muuda | muuda lähteteksti]
Vesi ringleb maal ja läheb ühest olekust teise pidevalt. Vesi satub atmosfääri maapinnalt, taimedelt, veepinnalt aurates. Sademte ja auramise suhtest sõltub mingi piirkonna õhuniiskus. Kui sajab rohkem, kui aurata jõuab, on niiske ning kui aurab rohkem, kui sajab, on põuane. Õhuniiskuseks nimetatakse õhus olevat veeauru. Eristatakse suhtelist ja absoluutset õhuniiskust. Mingis ühikus olev veeaur on absoluutne õhuniiskus, näiteks grammi kilogrammi kohta või grammi kuupmeetri kohta. Õhus sisalduv vesi muutub vedelaks ehk kondenseerub, kui õhk saavutab kindla temperatuuri mingil rõhul. Nii tekib maalähedastes õhukihtides udu ja kaste, kõrgemates kihtides pilved. Suhtelist niiskust tähistab õhus oleva veearu osatähtsus võrreldes küllastumisolekuga. Kui absoluutne õhuniiskus on 5 g/ kg ja suhteline niiskus on 50%, siis see õhk mahutab maksimaalselt 10 g veearu kg kohta. Sellisel juhul oleks absoluutne niiskus 100%. [1]
Sademete jaotumine Maal[muuda | muuda lähteteksti]
Maakeral jaotuvad sademed palju ebaühtlasemalt kui õhutemperatuur. Maa niiskusrežiim sõltub peamiselt mandrite ja ookeanide paiknemisest ekvaatori, pooluste ja üksteise suhtes. Auramine sõltub õhutemperatuurist ja vee hulgast aluspinnal. Vee auru sisaldav õhumass liigub oma tekkekohast eemale. Sademete teket ja õhumassi liikumist mõjutavad omakorda maapinna reljeef, püsivad tuuled ja teised õhumassid. [1]