Demokraatia arendamise sihtasutus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt MSA)

Demokraatia arendamise sihtasutus (DASA) ehk maailmavaate sihtasutus (MSA) on erakonna loodud riiklikult rahastatav sihtasutus, mille eesmärk on levitada erakonnaga seotud maailmavaadet.

Eestis tõusis DASA-de teema avalikkuse laialdase tähelepanu alla 2011. aasta lõpus seoses algatatud erakonnaseaduse muutmise eelnõuga, mis võimaldanuks asutada DASA-sid ka Eestis. Eelnõu pälvis laiandase vastuseisu, kuna seda nähti vahendina suurendamaks erakondade riigieelarvelist rahastamist. Oktoobris 2012 teatati, et Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas antud teema teadmata ajaks päevakorrast maha võtta.

Euroopas on erakondade juures tegutsevad riiklikult rahastatavad fondid olemas näiteks Saksamaal, kuid on erakondade rahastamise printsiipide erinevuse tõttu Eestis plaanitavatega vaevu võrreldavad.[1]

DASA-d Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Noortevolikogu ja Domus Dorpatensise korraldatud paneeldiskussioon DASA-de teemal jaanuaris 2012. Osalesid (vasakult paremale) Urmo Kübar, Mihkel Solvak ja Rait Maruste

7. detsembril 2011 andis riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste Riigikogule üle põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse muutmise eelnõu, mis võimaldaks asutada DASA-sid ka Eestis. "Demokraatia arendamise sihtasutuste eesmärk on avalikes huvides edendada ühiskondlikku poliitilist mõtet ning vaba ja demokraatlikku maailmavaadet nii Eestis kui ka välisriikides," kinnitas Maruste. "Sihtasutuse loomises on juhindutud arenenud lääneriikide asjakohastest analoogidest."[2]

Eelnõu järgi kasutavad sihtasutused oma maailmavaate levitamiseks kolme viisi:

  1. maailmavaatelise kodanikuhariduse edendamine projektide, toetuste ja informatsiooni levitamise kaudu;
  2. demokraatia arendamise ja poliitika alaste uuringute ning erakonnaliikumise ajaloo uuringute teostamine ning selliste uuringute edendamine ja toetamine;
  3. sihtasutusega seotud maailmavaate ja selle maailmavaatega seotud erakondade ajaloo jäädvustamine.[2]

DASA tegevus ei tohi olla suunatud erakonna poliitiliste eesmärkide saavutamisele, samuti ei tohi see osaleda valimiskampaanias, konkreetse poliitilise erakonna ega tegevpoliitiku propageerimisel.[2] DASA-d võivad tegutseda nii Eestis kui ka välisriikides. Igal erakonnal võib olla vaid üks DASA. Riigikogu erakondade DASA-sid toetab igakuiselt riik, rahakasutuse järele valvab erakondade rahastamise järelevalve komisjon.[3] Aastas toetataks üht DASA-t 225 000 euroga, neljaparteilise riigikogu korral kuluks kokku 900 000 eurot.[4]

Tulu võivad DASA-d saada:

  1. riigieelarvelistest eraldistest;
  2. kõnealuses seaduses sätestatud tingimustel tehtud annetustest;
  3. tehingutest sihtasutuse varaga;
  4. Euroopa Liidu toetustest;
  5. Euroopa Liidu, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja NATO liikmesriikide avalikest vahenditest;
  6. nende liikmesriikides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste varast, kui nende vahendite kasutamise eesmärgid valdavas osas vastavad demokraatia arendamise sihtasutuse tegevuse eesmärkidele.[2]

Kõigist lubatud allikatest pidi eelnõu kohaselt koostama nimekirja siseministeerium. Siseminister Ken-Marti Vaher pidas jaanuari alguses siiski võimatuks seda ülesannet täita, kuna sõnastus on ebamäärane, organisatsioone aga liialt palju – näiteks on Suurbritannias ligikaudu 500 heategeva organisatsioonina registreeritud ühingut ning EL-is, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioonis ja NATO-s on kokku 34 liikmesriiki lisaks Eestile. Niisuguse nimekirja koostamine ja monitoorimine käiks ministeeriumil üle jõu. Vaher pakkus välja võimaluse, et annetaja sobilikkust kontrolliksid DASA-d ise.[5]

DASA-de toetamiseks ettenähtud 900 000 eurot lisati riigieelarvesse päev enne selle vastuvõtmist, enne kui raha eraldamiseks tekkis seaduslik alus. See lisati välisministeeriumi eelarvesse, pool rahast tuli valitsuse reservfondist ja pool "muudest või määramata allikatest laekumistega seotud eelarvest".[6]

Eelnõu poolt on nii riigikogu opositsioon kui ka koalitsioon[7], selle poolt on võtnud sõna näiteks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Indrek Saar, Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Priit Sibul ja Keskerakonna parlamendisaadik Enn Eesmaa.[8] Justiitsminister Kristen Michali soovitusel otsustas ka Eesti valitsus eelnõu toetada.[3]

DASA-de eelnõu on pälvinud ajakirjanduses kriitikat. Nii on politoloog Anu Toots öelnud: "Ma näen skeemi väga selgeks maksumaksja raha kantimiseks omadele." Seda kinnitab tema hinnangul ka tõik, et eelnõu idee autor on "Reformierakonna halliks kardinaliks peetav" Rain Rosimannus.[7] Poliitikauuringute keskuse PRAXIS kodanikuühiskonna eksperdi Hille Hinsbergi hinnangul tuleks maailmavaate levitamiseks kodanikuharidusena kasutada riigieelarvest praegu erakondadele makstavat summat, kuna eelnõuga saaksid erakondlikud DASA-d eelise sõltumatute mõttekodade ees. Tema sõnul on pakutud kujul "sisuliselt tegemist parteide täiendava rahastamisega, lihtsalt silt on teistsugune".[4] Endine peaminister ja Euroopa parlamendi liige Andres Tarand kutsus erakonnakaaslasi üles eelnõud tõkestama: "Kui soovitakse Eestis arendada süviti demokraatiat, siis määrake kõnealune raha sõltumatutele uurijatele (neid on MTÜ-dena ja võib juurde luua) ja aidake kaasa rahvavalgustusele. Kui aga soodustada vingerdavate põhjendustega raha väljapetmist valijatelt, siis ei aita ka ühinemised-lahknemised midagi."[9] Reformierakonna endine kaitseminister, diplomaat Jaak Jõerüüt nimetas DASA-de eelnõud 2011. aasta mustaks plekiks Eesti poliitikas, kuna tema hinnangul on tegu raha kantimisega parteide kassasse.[8]

Vabaühenduste Liidu (EMSL) juhataja Urmo Kübar on kritiseerinud erakondade ebaotstarbekat rahakasutust ja tuletanud meelde, et Eestis juba tegutsevad selles vallas sajad vabaühendused. Ta on väitnud, et "kodanikuühiskonnas ei pea riik looma uusi organisatsioone seal, kus inimesed juba ise aktiivselt ja hästi tegutsevad, vaid pigem neid tegutsejaid toetama". EMSL on kritiseerinud ka nimetust DASA väites, et demokraatia ei piirdu ainult parteipoliitikaga ja pakkunud sobivamaks nimeks "parteide arendamise sihtasutus".[10][11]

Maailmavaate sihtasutused[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aasta mais otsustas riigikogu põhiseaduskomisjon saata 15. mail riigikogus esimesele lugemisele erakonnaseaduse muudatused, kus sihtasutuste nimi on muudetud maailmavaate sihtasutusteks. Selle kohaselt on maailmavaate sihtasutus erakonna asutatud sihtasutus, mille eesmärk on avalikes huvides edendada ühiskondlikku poliitilist mõtet ning vaba ja demokraatlikku maailmavaadet nii Eestis kui ka välisriikides. Ehkki riigikogu pressiteate järgi arvestati Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidult saadud tagasisidet, kinnitas EMSL-i juhataja Urmo Kübar Postimehele, et muid ettepanekuid peale nimemuutuse ei arvestatud.[12] Eelnõud toetasid kõik neli Riigikogus esindatud erakonda[13].

Eelnõud on arvustanud ka ühing Korruptsioonivaba Eesti. Selle tegevjuhi Asso Prii hinnangul on oht, et sihtasutuste töötajad hakkavad ikkagi tegelema erakonnatöö ja valimispropagandaga, kuna tänini on erakonnad on paigutanud ka täitevvõimu mittepoliitilistele ametikohtadele parteidega seotud inimesi. Samuti ei ole erakonnad siiani soovinud muuta enda rahastamist läbipaistvamaks, mis tekitab kahtlusi riigieelarvest rahastatavate sihtasutuste finantskontrolli piisavuses.[14]

Maikuus 2012 otsustati seadusmuudatuse arutelu edasi lükata sügisesse. Juhtimaks täiendavalt tähelepanu vabakonna võimekusele maailmavaatelisi seisukohti edendada, asutas Indrek Tarand koos mõttekaaslastega Eesti Maailmavaate Sihtasutuse, mille esimese põhiülesandena on välja toodud "maailmavaatelise kodanikuhariduse edendamine projektide, toetuste ja informatsiooni levitamise kaudu".[15]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Vaid raha, mitte piirangud" Eesti Päevaleht, 16. mai 2012.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Erakonnaseaduse muudatus lubab asutada DASAsid" Postimees, 7. detsember 2011
  3. 3,0 3,1 "Valitsus toetab DASAde loomist" Postimees, 12. jaanuar 2012
  4. 4,0 4,1 Alo Raun: "Hinsberg: parteide sihtasutusi ei ole õige eelistada teistele" Postimees, 13. detsember 2011
  5. Merike Teder: "Siseministeerium pole nõus hakkama DASAde rahastajaid kontrollima" Postimees, 5. jaanuar 2012
  6. Hanneli Rudi: "Erakondade sihtasutustele eraldati raha viimasel minutil" Postimees, 15. detsember 2011
  7. 7,0 7,1 Alo Raun: "Anu Toots: parteid üritavad kantida maksumaksja raha endale" Postimees, 13. detsember 2011
  8. 8,0 8,1 Anne Raiste: "Riigikogu erakonnad on DASA-de vajalikkuses üksmeelel" ERR, 4. jaanuar 2012
  9. "Andres Tarand kannustas sotse parteide petuskeemi tõkestama" ERR, 9. jaanuar 2012
  10. "Urmo Kübar: DASA-pisi demokraatlikumaks? Postimees, 14. detsember 2011
  11. DASA – paneeldiskussioon Tartus
  12. Merike Teder "DASAde asemel luuakse MSAd" Postimees, 14.05.2012 (vaadatud 15.02.2012)
  13. "DASA-d ristitaksegi MSA-deks" ERR, 14.05.2012 (vaadatud 16.02.2012)
  14. "Ühing: erakondade rahastamist tuleks käsitleda tervikuna" Postimees, 15.05.2012 (vaadatud 15.02.2012)
  15. "Indrek Tarandi kiri Urmas Paetile" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 17. juuni 2012. Vaadatud 3. oktoobril 2012.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

DASA-dest Eesti meedias