MMPI
MMPI (lühend sõnadest "Minnesota Multiphasic Personality Inventory") on täiskasvanu isiksuse ja psühhopatoloogia psühhomeetriline test. Töötati välja 1940ndatel USAs, hiljem korduvalt uuendatud. Kasutusel ka Eestis (eesti keeles).
Jüri Saarma ("Meditsiinipsühholoogia", 1985, lk. 70) loetleb järgmisi MMPI skaalasid: hüpohondria (fikseeritus enda tervislikule seisundile); depressioon (depressiooni ja ärevuse esinemine); hüsteeria (emotsionaalne ebaküpsus ja egotsentrism); psühhopaatia (sotsiaalne desadaptatsioon); soo skaala (vastavus stereotüüpsele maskuliinsusele/feminiinsusele); paranoilisus (mõtlemise rigiidsus ja luululisuse esinemine); psühhasteenia (foobiad ja ärevus); skisoidsus (mõtlemise ja hoiakute iseärasused ja ebatavalisus); hüpomaniakaalsus (meeleolu kõrgenemine ja aktiivsuse tõus); sotsiaalne introverteeritus (iseloomustab indiviidi valmidust ja võimet sotsiaalsete kontaktide loomiseks).
MMPI plussiks on suur valiidsus ja tõhusus[1]; puuduseks on suur töömahukus, mida testi tegemine ja hindamine nõuavad.