Müller (Kunda)

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Lüneburgist pärit Eestimaa aadlisuguvõsast; teiste samanimeliste suguvõsade kohta vaata artiklit Müller (suguvõsa).

Mülleri (Kunda) suguvõsa aadlivapp

Müller (saksa keeles Müller a. d. H. Kunda, ′Müller Kunda kojast′, eristamaks neid teistest samanimelistest suguvõsadest), hiljem ka Fahrensbach oli Lüneburgist pärit aadlisuguvõsa. Suguvõsa suri välja XIX sajandi keskpaigas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Suguvõsa esindaja Dietrich Müller oli Saksamaal Lünebergis kaupmees[1]. Dietrichi pojad Hans ja Dietrich tulid 1597 Eestimaale[1]. Hansu poeg oli kaupmees Johann (Hans) Müller, kes omas Virumaa Kunda mõisat ja oli ühtlasi aastal 1620 Tallinna raehärra[1].

Johanni pojad[2][3] Heinrich ja Dietrich[küsitav] said 1650 Rootsi aadlitiitli[1]. Suguvõsa kanti 1746 Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse[1].

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Müller[muuda | muuda lähteteksti]

Kunda mõisa peahoone varemed. Mõis oli suguvõsa käes üle sajandi

Mülleri suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eestimaa:
    • Kunda (Kunda) (1618−1741)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, lk 85
  2. Arent Möller född 1621, † 1692 till Liljenhagen, www.adelsvapen.com
  3. Johan Möller, www.adelsvapen.com
  4. Möller nr 454. Johan Möller, † 1632-08-20 eventuellt † 1651-08-20, www.adelsvapen.com

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EAA, f. 1674, n. 2, s. 144. Mülleri suguvõsa.
  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980).
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 96−97 (allmärkus) [1].
  • Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 71, 194−195 [2] [3].