Möiraahv

Allikas: Vikipeedia
Möiraahv
Möiraahv loomaaias
Möiraahv loomaaias
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Esikloomalised Primates
Sugukond Ämmalahvlased Atelidae
Alamsugukond Alouattinae
Perekond Möiraahv
Ladinakeelne nimetus
Alouatta
Lacépède, 1799

Möiraahv (Alouatta) on Lõuna- ja Kesk-Ameerika metsades elutsev ahvide perekond, kuhu kuulub 12 liiki.[1]

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Möiraahvi perekonda kuulub 12 liiki[1][2]:

  • Alouatta arctoidea
  • Alouatta belzebul
  • Alouatta caraya
  • Alouatta discolor
  • Alouatta guariba
  • Alouatta macconnelli
  • Alouatta nigerrima
  • Mantel-möiraahv, Alouatta palliata
  • Guatemala möiraahv, Alouatta pigra
  • Alouatta sara
  • Alouatta seniculus
  • Alouatta ululata

Anatoomia[muuda | muuda lähteteksti]

Möiraahvil on tugev haardsaba

Möiraahvidel on lühike ja lai nina ning ümmargused ninasõõrmed. Neil on paljudele Uue Maailma ahvidele omaselt tugev haardevõimeline saba, mis jaksab kanda kogu keharaskust. Nende kehapikkus on sõltuvalt liigist ja soost 56–92 cm, saba pikkus on 58–91 cm.[3] Möiraahvidel on alalõua all iseloomulikud puhendid ja nende keeleluukeha on pneumatiseeritud, moodustades omamoodi kõlakambri. Selline anatoomiline iseärasus lubab loomadel tekitada väga valju, kilomeetrite kaugusele kostvat heli.[4] Möiraahvidel on trikromaatiline nägemine.[5]

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Need suured ja aeglaselt liikuvad ahvid on peamiselt folivoorsed ning toituvad lehtedest, õitest, pungadest ja viljadest. On teada, et mõnikord rüüstavad nad linnupesi ja söövad ka mune.[6]

Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]

Möiraahvi möire

Möiraahvid veedavad puude otsas peaaegu kogu elu. Nad elavad enamasti 10–15-liikmeliste karjadena, kuhu kuulub 1–3 isast, emased ja noorloomad. Suguküpsed isendid lahkuvad karjast ja karja moodustavad mittesugulased. Möiraahvide eluiga ulatub 15–20 aastani.[3]

Nagu liigi nimigi viitab, on möiraahvide üheks iseloomulikumaks tunnuseks isasloomade vali möire, mis Guinnessi rekordite raamatu andmeil on kõige valjem maismaalooma häälitsus. See võib kosta kuni 4,8 km kaugusele.[7] Selliste häälitsuste abil ahvid suhtlevad omavahel, kaitsevad ja märgistavad oma territooriumi. Füüsilist võitlust esineb loomade vahel harva ja lühiajaliselt.

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Enamasti sünnib möiraahvidel üks poeg, kes kohe pärast sündimist ema karvadesse klammerdub.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Genus Alouatta". Catalogue of Life. Kasutatud 06-03-2018.
  2. "Alouatta". ITIS. Kasutatud 06-03-2018.
  3. 3,0 3,1 "Howler Monkeys". National Geographic. Kasutatud 06-03-2018.
  4. D. Youlatos et al (2014). Howler Monkeys: Adaptive Radiation, Systematics, and Morphology. Springer. Lk 144. 
  5. Jacobs, G. H.; Neitz, M., Deegan, J. F., & Neitz, J. (1996). "Trichromatic colour vision in New World monkeys". Nature 382 (6587): 156–158. PMID 8700203. doi:10.1038/382156a0. 
  6. Matt Walker. "Monkeys 'reject vegetarianism'". BBC Earth News, 30-09-2009. Kasutatud 06-03-2018.
  7. (2016). Guinness World Records 2017. Jim Pattison Group. Lk 58. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]