Mõru aktiniidia
| Mõru aktiniidia | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Kanarbikulaadsed Ericales |
| Sugukond |
Aktiniidialised Actinidiaceae |
| Perekond |
Aktiniidia Actinidia |
| Liik |
Mõru aktiniidia |
| Binaarne nimetus | |
|
Actinidia polygama (Siebold & Zucc.) Maxim. | |
Mõru aktiniidia ehk jaapani aktiniidia on õistaim aktiniidia perekonnast.
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Mõru aktiniidia on südajast ja teravahambulisest aktiniidiast lõunapoolsema päritoluga.[1] Looduslik leviala on Jaapanis.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Taime kõrgus on kuni 5 m.[1] Taim väänleb ja hargneb võrreldes südaja ja teravahambulise aktiniidiaga vähem. Võrseid katavad pikliku kujuga tähnid. Mõru aktiniidia lehed on enamasti ovaalsed, sümmeetrilised, sirge lehealusega, terava tipuga, saagja või peenehambulise leheservaga. Taimeleht on 10–15 cm pikkune.
Õis on suur, koosnedes viiest kroon- ja tupplehest. Emasõitel on suur sigimik, seda ümbritsevad steriilsed tolmukad. Isasõies on kollased tolmukapead, mis asetsevad 2–3 kaupa. Õitsemise aeg on juunis kuni juulis. Saak valmib enamasti septembris. Marjade mass varieerub vahemikus 0,5–3 g. Maitse sarnaneb keedetud porgandi omaga, millele on peale raputatud punast pipart, kuid võib leiduda ka parema maitsega vorme.
Kasvunõuded[muuda | muuda lähteteksti]
Mõru aktiniidia on valgusenõudlik liik.[1] Kasvatamist võiks proovida Saaremaal või mõnel väikesaarel, kus leidub tuulekaitset ning niiskust ja kerget kõdumulda.