Mägilaste Vabariik

Allikas: Vikipeedia
Mägilaste Vabariigi lipp

Mägilaste Vabariik oli 1917-1920 eksisteerinud riik Põhja-Kaukaasias. Riik rajati 21. detsembril 1917 pärast Oktoobrirevolutsiooni.

Riik hõlmas enamiku Venemaa Keisririigi Tereki ja Dagestani oblastist. Neil aladel on praegu Vene Föderatsiooni kuuluvad Tšetšeenia, Ingušeetia, Põhja-Osseetia, Kabardiini-Balkaaria ja Dagestani vabariigid ning osa Stavropoli kraist. Vabariigi pindala oli umbes 70 000 km2, elanike arv ligikaudu 1 miljon. Pealinn oli algselt Vladikavkaz, seejärel Nazran ja lõpuks Temir Khaan Šure (praegune Buinaksk).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Üks Mägilaste Vabariigi tähtsamaid rajajaid oli imaam Šamili lapselaps Sayd Šamil. Kuna Sayd Šamil oli üks riigitegelastest, siis peeti riiki imaam Šamili riigi järglaseks. Kohe algasid lahingud punaarmeega. 1918, aasta märtsis suutis Tereki Nõukogude Vabariik riigi vallutada ja liita. 11. märtsil 1918 liikus valitsus eksiili Gruusiasse. 11. mail 1918 taastati iseseisvus.

Septembrist novembrini 1918 oli riigis Türgi okupatsioon. Riiki tunnustasid de iure Saksamaa, Türgi ja Gruusia Demokraatlik Vabariik. Mais 1919 okupeerisid riigi Anton Denikini juhitud valgekaartlaste väed, kes viibisid seal kuni novembrini 1920, mil ala vallutas Punaarmee. Seejärel rajati Mägilaste ANSV.

Mägilaste Vabariik likvideeriti tegelikult juba 1919, kuid 1924 rajati Saksamaal Kaukaasia Iseseisvuskomitee, mis pidas end Mägilaste Vabariigi eksiilvalitsuseks. Iseseisvuskomitee juht oli Sayd Šamil.

Riigipead[muuda | muuda lähteteksti]

Valitsusjuht[muuda | muuda lähteteksti]

Eksiilvalitsuse peaminister[muuda | muuda lähteteksti]

Diktaator[muuda | muuda lähteteksti]

Valitsusjuht[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]