Lyalli lehis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lyalli lehis
SubalpineLarch 7735tl.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass Okaspuud Pinopsida
Selts Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond Männilised Pinaceae
Perekond Lehis Larix
Liik Lyalli lehis
Binaarne nimetus
Larix lyallii
Parl.
Lyalli lehise looduslik levila
Lyalli lehise looduslik levila

Lyalli lehis (Larix lyallii) on Põhja-Ameerika loodeosast pärit heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.

Lyalli lehise ingliskeelne nimetus alpine larch ehk subalpine larch viitab sellele, et see puu kasvab mägitundra kõrgusvööndis.[1]

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Lyalli lehis kasvab 1800–2400 m kõrgusel Kaljumäestikus USAs Idaho ja Montana osariigis ning Kanadas Briti Columbia ja Alberta provintsis. Eraldi populatsioon kasvab Kaskaadides USA Washingtoni osariigis.

Lyalli lehis Kaljumäestikus

Kaljumäestikus on Lyalli lehis levinud laiuskraadidel alates 45° 28' kuni 51° 36' põhjalaiust. Levila ulatub Salmon Riveri mäestikust Idaho osariigi keskosas Louise'i järveni Banffi rahvuspargis. Ta on tavaline ka USA Montana osariigi lääneosas Bitterrooti, Anaconda-Pintleri, Whitefishi ja Cabineti aheliku kõrgematel aladel. Seda puud on leitud ka mõnedes muudes mäeahelikes ja mägedel Lääne-Montanas ja Põhja-Idahos. Kanadas Briti Columbia ja Alberta provintsis on Lyalli lehis tavaline liik piki kontinentaalset veelahet ning lähedal asuvates ahelikes, näiteks Purcelli ahelikus ja Selkirki aheliku lõunaosas.[1]

Kaskaadides on Lyalli lehist leitud peamiselt kontinentaalsest veelahkmest ida pool. Seal on ta levinud laiuskraadidel 47° 25' kuni 49° 12' põhjalaiust Wenatchee mäestikust USA Washingtoni osariigi keskosas kuni umbes 21 km põhja poole Briti Columbiani Kanadas. Wenatchee, Chelani ja Okanogani ahelikus on Lyalli lehis levinud põhja-lõuna suunal 193 km ulatuses.[1]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Lyalli lehis kasvab väga külma, lumise ja üldiselt niiske kliimaga alades, kus üle poole aastast on keskmine õhutemperatuur alla nulli. Vegetatsiooniperiood kestab umbes 90 päeva, kusjuures selle jooksul võib sadada lund. Leviala juuli keskmine õhutemperatuur on +9 ... +14 °C, jaanuari keskmine õhutemperatuur on −14 °C Albertas kuni −7 °C Kaskaadide põhjaosas. Õhutemperatuuri maksimum liigi levilas on +27 °C ja miinimum −50 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 800–1900 mm, suurim aastane sademete hulk on Kaskaadide merelise kliimaga osas. Umbes 75% sademetest sajab lume ja lörtsi kujul.[1]

Tavaliselt tekib lumikate oktoobri lõpus. Aprilliks jõuab selle paksus maksimumini, mis on keskmiselt 2,1 m kontinentaalse veelahkme piirkonnas ning 3,0–3,5 m leviala lääneosas. Lumikate püsib juuli alguseni.[1]

Levila mandriosas esineb sageli põuaperiood, mis kestab suve teisel poolel mitu nädalat. Põua mõju on tavaliselt minimaalne, aga kuiv pinnas võib mõnel aastal takistada seemikute arengut.[1]

Vihma sajab peamiselt juulis ja augustis, keskmiselt on sademete hulk levila Ameerika Ühendriikide osas 25–50 mm kuus, enamik sellest sajab äiksetormide ajal. Kaljumäestiku Kanada osas on sademete hulk suurem, 50–90 mm kuus, enamik neist kaasneb Vaikse ookeani frontidega. Suhteline niiskus on suvel Lyalli lehise kasvukohtades kõrgem kui madalamates kohtades.[1]

Suurt osa Lyalli lehise levilast tabavad igal aastal tugevad tuuled, mille kiirus jõuab äiksetormide või frontide ajal orkaani tasemele (üle 117 km/h). Kõige rohkem on tugevatele tuultele avatud ahelike tipud.[1]

Kasvukohad[muuda | muuda lähteteksti]

Lyalli lehis on vastupidav liik, mis võib kasvada väga madala õhutemperatuuri ja kivise mullastikuga aladel, mistõttu võib seda puud kohata sageli metsapiiri lähedal. Ta suudab kasvada erinevatel muldadel nii varjulistes kui ka lagedates kasvukohtades, kui muld on niiske, aga hea äravooluga.[1]

Mullateke on Lyalli lehise kasvukohtades vähene. Pleistotseeni ajal olid need piirkonnad kaetud mandrijääga, mis taandus vähem kui 12 000 aastat tagasi. Lühikese ja jaheda suve tõttu toimub porsumine aeglaselt. Madala mullatemperatuuri ja suure happesuse tõttu on lämmastikku siduvate bakterite ja muude mikroorganismide tegevus piiratud. Seetõttu on mullad toitainevaesed ja väheviljakad. Peamiselt on esindatud leetmullad.[1]

Sageli kasvab Lyalli lehis graniidist ja kvartsiidist kaljudel, millel ei ole varem soontaimed kasvanud.[1]

Bitterrooti ahelikus on Lyalli lehiseid rohkesti põhjapoolsetel nõlvadel üle 2290 m kõrgusel. Teiste okaspuudeta rusukaldelistel nõlvadel kasvavad nad ka madalamal. Väga harva kasvab Lyalli lehis kõrgusel alla 1770 m.[1]

Montana edelaosas Anaconda-Pintleri ahelikus kasvab Lyalli lehis kitsas vöötmes kõrgusel 2560–2800 m. Metsapiiri kõrgus Kaljumäestikus langeb põhja suunas ja seal kavab ka Lyalli lehis madalamal. USA Montana osariigi loodeosas ning Kanadas Alberta provintsis ja Briti Columbia provintsi kaguosas paiknevad Lyalli lehise kasvukohad 1980 ja 2380 m vahel ning Kaskaadide põhjaosas 1830 ja 2290 m vahel.[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna Lyalli lehis kasvab metsavöötme ülapiiril, siis on ta tavaliselt madal puu, aga soodsates tingimustes võib ta kõrgus ulatuda 29 meetrini.[1]

Puu tüvi on sirge, läbimõõt 30–50 (kuni 201) cm. Võra on hõre ja pisut koonusekujuline. Oksad on pikad ja kaarjad. Okkad on neljanurgelised, nende pikkus on 20–35 mm, kasvavad 30–40 kaupa kimbus. Okkad on sinakasrohelised, sügisel muutuvad kuldkollasteks. 2,5–4 cm pikkused emaskäbid on koonusekujulised, nooremana lillakaspunased, hiljem muutuvad tumepruunideks. Neil on õhukesed seemnesoomused, mille tagant ulatuvad välja kitsad kattesoomused. Koor on õhuke ja selle värvus muutub vanusega kollakashallist tumeda punakaspruunini. Sügavad lõhed jaotavad koore väikesteks soomusteks.[2]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Lyalli lehise puidul ei ole kaubanduslikku väärtust, aga see liik pakub huvi ökoloogilisest seisukohast ja on esteetiliselt atraktiivne. Koor sisaldab tanniini, puit on kõva, raske ja vastupidav.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 Arno, Stephen F.; Habeck, James R. "Ecology of Alpine Larch (Larix lyallii Parl.) in the Pacific Northwest". Ecological Monographs 42 (4): 417–450 – JSTOR vahendusel. 
  2. Habeck, R. J.. "Larix Lyallii". Fire Effects Information System, 1991. Vaadatud 03.02.2020.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "arno" ei kasutata eelnevas tekstis.