Lvivi Püha Jüri katedraal

Lvivi Püha Jüri katedraal
Lvivi Püha Jüri katedraal
Собор святого Юра
Riik	Ukraina
Asukoht	Lviv
Ehituse algus	1744
Ehituse lõpp	1762
Koordinaadid	49° 50′ 19,5″ N, 24° 0′ 46,2″ E

Püha Jüri katedraal (ukraina keeles Собор святого Юра) on barokk-rokokoo katedraal, mis asub Lvivi linnas, Lääne-Ukraina ajaloolises pealinnas. See ehitati aastatel 1744–1762 linna kohal asuvale künkale. 19. ja 20. sajandil oli katedraal Ukraina Kreekakatoliku Kiriku emakirik^[1]. Püha Jüri katedraali kompleks on osana Lvivi vanalinnast alates 1998. aastast UNESCO maailmapärandi nimistus^[2].

Kirjeldus

Katedraal on osa kompleksist, mis koosneb barokkstiilis katedraalist, kellatornist, rokokoo stiilis, klassitsistliku portikusega, metropoliidi paleest (1761–1762), kapiitelhoonetest, kahekorruselise trepikojaga terrassist, katedraali sisehoovi ümbritsevast aiast (1771) ning kompleksi ümbritsevatest müüridest (1772).

Arhitekt Bernard Meretyni ja skulptor Johann Georg Pinseli projekteeritud Püha Jüri katedraal peegeldab nii lääne mõjutusi kui ka Ukraina kirikuehituse traditsioone. Kiriku peaukse kohal asub Pinseli loodud Püha Jüri "Lohetapja" kuju. Pinsel lõid ka paavst Leo I ja kirikuisa Athanasiose kujud, mis seisavad kirikuportaali külgedel. Katedraali kellatorni kirikukell pärineb 1341. aastast ning on seega Ukraina vanim kell.

Ajalugu

Püha Jüri mäel (ukraina keeles Святоюрська гора) on kirik seisnud umbes 1280. aastast, mil piirkond kuulus veel Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi koosseisu. Pärast seda, kui Poola kuningas Kasimir III hävitas 1340. aastal algse puukiriku ja seda ümbritseva kindluse, ehitati kohalikule õigeusu kirikule neljasambaline Bütsantsi-stiilis basiilika.

1642. aastal asutas õigeusu piiskop Arseni Želiborskõi katedraali trükikoja^[3]. Juulis 1700 kuulutati selles vanemas Jüri kiriku versioonis välja Lvivi peapiiskopkonna ja Püha Tooli (Rooma piiskopi ehk paavsti) ühendamise akt, kui piiskop Joseph Šumlanskõi avalikult Bresti uniooni (1596) omaks võttis.^[4]

Praeguse katedraali ehitust alustas 1744. aastal metropoliit Athanasius Šeptõtskõi ja lõpetas 1762. aastal Leo Šeptõtskõi. Pärast seda, kui 19. sajandil tekkis vajadus viia kiriku metropoliidi asukoht Lvivi, sai Püha Jüri katedraalist Ukraina Kreekakatoliku Kiriku emakirik.

Pärast Teist maailmasõda alustasid Nõukogude võimud kiriku tagakiusamist, vangistades 1945. aastal äsja ametisse ordineeritud Lvivi peapiiskopi Josõf Slipõi ja ülejäänud kiriku juhtkonna. 1946. aasta märtsis toimus katedraalis Lvivi sinod, mis tühistas Bresti uniooni^[5]. Noor Volodõmõr Sternjuk (tulevane peapiiskop ja Ukraina Kreekakatoliku Kiriku juht), kes peitis end kiriku pööningul, oli tunnistajaks otsusele liita Galiitsia metropoliit ja ülejäänud Nõukogude Ukraina katoliku kogudused Vene Õigeusu Kirikuga^[6]. Katedraal pühitseti ümber Püha Juri katedraaliks ja sellest sai Lviv-Ternopіli piiskopkonna emakirik.

Ukraina Kreekakatoliku Kirik taastati 1989. aastal, kui Nõukogude võim selle perestroika ajal ametlikult tunnustas^[5]^[7]. Kirik hakkas tagasi nõudma kihelkondi, mille nad olid 45 aastat varem loovutanud. 12. augustil 1990 okupeerisid Ukraina Rahvaliikumise partei liikmed katedraali. Kaks päeva hiljem tunnustas Lvivi oblasti valitsusnõukogu Ukraina Kreekakatoliku Kirik nõuet katedraalile ning sellest sai Ukraina Kreekakatoliku Kiriku keskus Ukraina iseseisvuse algusaastatel.

2005. aasta augustis viidi Ukraina Katoliku Kiriku peapiiskopi asukoht riigi pealinna Kiievisse, kus Lvivi peapiiskopi ametikoht asendati Kiievi-Galiitsia peapiiskopi ametikohaga^[8]. Katedraal on aga endiselt üks Ukraina tähtsamaid kirikuid ja toimib Lvivi piiskopkonna peakirikuna.