Lurssvili

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lurssvili
Balti lurssvili Corispermum intermedium
Balti lurssvili Corispermum intermedium
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Angiospermae
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Nelgilaadsed Caryophyllales
Sugukond Rebasheinalised Amaranthaceae
Perekond Lurssvili Corispermum

Lurssvili (Corispermum) on nelgilaadsete seltsi rebasheinaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Perekonna teaduslik nimetus Corispermum on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest koris 'lutikas' ja sperma 'seeme'. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatus (1893) on lurs (omastav lursu) märgitud Saaremaa sõnaks, mille saksa vaste (Wanze) tähendab lutikat.[1] Uuematest murdesõnastikest aga seda sõna ei leia. Ilmselt on eestikeelse nimetuse tuletanud (tõlkinud) ja esimesena kasutusele võtnud Gustav Vilbaste oma taimemäärajas 1925.[2]

Ka teistes keeltes nimetamisel on tõlgitud teaduslikku nimetust, näiteks inglise k bugseed või saksa k Wanzensamen. Mõnes teises keeles on taime perekonnanimetus tähenduses 'kaamelirohi', näiteks läti keeles kamieļzāle või vene keeles верблюдка. 'Kaamel' viitab taime kuivadele kasvukohtadele, peamiselt poolkõrbetele ja steppidele.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Lurssviljad on monokarpsed (üheaastased) rohttaimed kitsaste, vahelduvate terveservaliste lehtedega. Taimed on enamasti püstise varrega, sageli juba alusel tugevasti harunenud. Õied on mõlemasugulised, paiknevad varreharude tippudes ja/või lehekaenlais. Õiekate koosneb 1–5 lehekesest või puudub. Vili on ovaalne või piklik, lame või natuke kumer, enamasti tiivulise servaga.

Levik ja kasvukohad[muuda | muuda lähteteksti]

Perekonnas on 65–70 liiki, need on levinud peamiselt Euraasias, aga ka Põhja-Ameerikas (mõnede allikate järgi looduslikud, teiste arvates sissetoodud ja naturaliseerunud liigid). Euroopas teada 11 liiki. Üheaastaste taimedena vajavad avakooslusi: liivaseid või savikaid alasid, kus muu taimkate pole kuigi tihe. Eestis sobivad kasvukohtadena rannaluited ja liivikud, teeservad, jäätmaad, karjäärid jne.

Liike[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]


  1. Wiedemann, Ferdinand Johann (1973). Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus. Lk 552. 
  2. Vilbaste, Gustav (1925). Eesti taimestik koolidele. 2. täiendatud trükk. Tartu: Loodus. Lk 91. 
  3. Strazdinš, J (1993). Corispermum. - Flora of the Baltic Countries, vol. 1. Tartu: Zooloogia ja botaanika instituut. Lk 222. 
  4. Kukk, Toomas. "Balti lurssvili, Läti ja Eesti endeem". Eesti Loodus 2017 august: 70-71, 2017.