Ludwig Nicolaus von Allart

Allikas: Vikipeedia

Ludwig Nicolaus von Allart (Ludwig Nikolaus von Hallard, Ludwig Nicolas Hallart; 12. oktoober 1659 Husum – 27. mai 1727 Valmiermuiža mõis (Wolmarshof) Valmiera lähedal) oli Austria, Venemaa ja Saksimaa sõjaväelane ning Saksimaa kuurvürstiriigi diplomaat, vabahärra.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ludwig Nikolaus, sünninimega Louis-Nicholas de Hallard, sündis šoti päritolu hugenoti ohvitseri Elliot Henry de Hallardi (1620–1681) pojana.[1] Tema isa oli kindralmajor ja kindlusekomandant Brandenburgi kuurvürsti teenistuses.[2]

Austria sõjaväelasena teenis ta kaua Ungaris ning osales sõdades Türgi ja Prantsusmaaga.

Põhjasõja alguses 1700 teenis ta Saksimaa kuurvürstiriigi armee insenerikorpuses.

Poola kuningas August II soovitas inseneriteadustes haritud Hallardi Peeter I-le ning ta astus Vene sõjaväkke. 2. oktoobril 1700 jõudis ta Riia alt Narva alla. Peeter võttis ta lahkelt vastu ning andis talle kindralleitnandi auastme. Talle kui osavale insenerile tehti ülesandeks koostada dispositsioon ja aruanne kõigest vajalikust Narva piiramiseks, mida ta järgmisel päeval tegigi. Kindluse piiramise ajaks määrati ta piiramistööde juhiks. Narva lahingus andis ta end koos hertsog Charles Eugène de Croy'ga ning paljude teiste välismaa ohvitseridega Rootsi sõjavangi, sest venelased kahtlustasid neid reetmises.

Aastal 1705 vabanes ta sõjavangistusest: ta vahetati välja Rootsi kindrali Arvid Horni[küsitav][viide?] (1664–1742) vastu. Aastal 1706 määrati ta August II erakorraliseks saadikuks Peeter I juurde.

Kui August II 1706 Poola kroonist loobus, astus Allart jälle Vene sõjaväkke. Grodno operatsiooni ajal juhtis Allart muu hulgas isiklikult Polotski ja Kopõssi kindlustamist.

Aastal 1708 sai ta 3. jalaväediviisi ülemaks. Selle diviisiga osales ta Poltava lahingus. Sel puhul autasustati teda Püha Andrease ordeniga. 1710 juhtis vasakut tiiba Riia piiramisel ja oli 1711 diviisiülem Vene-Türgi sõja Pruti sõjakäigus.[3]

Aastal 1711 osales ta Preisi sõjakäigus.

Aastal 1712 oli ta Pommeris Stralsundi kindlust piiravate Vene, Poola ja Taani vägede juhataja. Aleksandr Menšikovi intriigi tõttu ta tagandati. Allart läks solvununa erru. Ta sai eluaegseks kasutamiseks Valmiermuiža mõisa Liivimaal.

Aastal 1721 naasis Allart sõjaväeteenistusse. Ta sai Ukrainas dislotseeruvate vägede juhatajaks. Aprillis 1723 andis ta need üle kindral Golitsõnile ning sõitis Peterburi. 30. augustil 1725 andis Katariina I talle Püha Aleksander Nevski ordeni.

Varsti pärast seda lahkus ta lõplikult sõjaväeteenistusest ning asus elama Valmiermuiža mõisa, kus ta ka suri.

Ta oli abielus Magdalene Elisabeth von Bülowiga (1683–1750).[4] Hallardile Straupe kihelkonnas kuulunud Ungurmuiža (Orellen) koos Kūdumsi (Kudum) mõisaga müüs kindrali lesk 1728. aastal maanõunik ja kindralleitnant Johann Balthasar von Campenhausenile (1689–1758), kelle suguvõsa valdusse jäid need 1939. aastani.[5][6]

Pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Allartist jäi järele ligi 800 plaanist koosnev Euroopa kindluste plaanide kollektsioon.

Ta alustas Peeter I ajaloo kirjutamist.

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ludwig Nio von Hallard General Lieut. Und. Gener. Insp. Über die Fortificat. Schriftliche annotation von seiner im Jahr 1700 gethanen Reise.[8]
  • Dess Bey der Rüssischen armee gewesenen General Lieutnants und Ober-Ingenieurs in der glücklichen Victorie bey Narva gefangenen Ludwig Nicolai von Allart Schreiben Und Auffrichtige Relation, Von Der Russischen Verwirrung An den König von Pohlen aus seinem arrest in Narva. ... Auss der Vestung Narva den 6. Decemb. 1700. Allerunterthänigster und gehorsamster Knecht Ludwig Nicolas von Allart. Stockholm, Gedruckt in der Königl. Buchdruckerey, bey Sel. Wankkifs Wittibe
  • Schreiben eines Vornehmen Generals an Ih. Kön. Maj. von Pohlen Abgefertiget aus der Gefangenschafft in Narva. ... Aus der Festung Narva, den 6. Dec. 1700. Knecht Ludwig Nicolas von Allart (Tallinn, tõlge prantsuse keelest)
  • General Lieutnantens och Öfwer-Ingenieurens Ludwig Nicola von Allart Som wid Stadens Narva Lyckeliga Undsättning, blifwet fången, Upricktige Relation och sannfärdige Berättelse om Ryssiskes Czaren och Hans Folks grufweliga Förskräckelse och Förbistring Til Konungen i Pohlen ... Uturfästningen Narva den 6 Dec. 1701. Ludwig Niclas von Allart
  • Warhafft und sehens-würdiger Grund-Riss der feindlich-bedrangten und Siegerfreuten Stadt Narva, Samt dem davor gewesenen Russischen Lager, Mit einer beygefügten, und die Curiositet des Lesers gewis vergnügenden Relation, Des, bey glücklichem Entsatz in Gefangenschafft gerathenen General-Lietenant und Oberst-Ingenieur Ludwig Nicola von Allart. Aus dem Schwedischen ins Teutsche übersetzet. Diesem folget noch ein anderes Schreiben Des General Major Baron Langen, aus seiner Gefängnis. (1701)
  • Das Tagebuch des Generals von Hallart über die Belagerung und Schlacht von Narva, 1700 : mit einem Schlachtplan / herausgegeben von Fr. Bienemann jun. (Tallinn 1894)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Matthew Glozier, David Onnekink: War, Religion and Service: Huguenot soldiering, 1685-1713, Aldershot: Ashgate Publishing 2007, ISBN 978-0-7546-5444-5, lk.234
  2. ↑ Manfred Jakubowski-Tiessen: Sturmflut 1717. Die Bewältigung einer Naturkatastrophe in der frühen Neuzeit. Ancien Régime, Aufklärung und Revolution, Bd. 24, Oldenbourg Wissenschaftsverlag 1992, ISBN 978-3-486-55939-2, lk.137
  3. ↑ ru:Прутский поход (1711)
  4. ↑ Otto Teigeler: Die Herrnhuter in Russland: Ziel, Umfang und Ertrag ihrer Aktivitäten. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht 2006, ISBN 978-3-525-55837-9, lk.140
  5. ↑ Heinrich von Hagemeister: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. 1836/1837, lk.96-97
  6. ↑ "Ungurmuiza Manor". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. november 2007. Vaadatud 1. septembril 2009.
  7. ↑ Erik-Amburger-Datenbank: Ludwig Nikolaus Frhr. von Hallart[alaline kõdulink]
  8. ↑ Raimo Pullat: 18. sajandi tallinlaste varaloendites sisalduvad raamatud. Vana Tallinn VIII (XII) Tallinn 1998, ISBN 9985-9017-5-4, lk.192

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hendrik Sepp. Narva piiramine ja lahing a. 1700, 1930, lk 22.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ludwig_Nicolaus_von_Allart&oldid=6604054"