Ludwig (ertshertsog)
| Ludwig Joseph Anton | |
|---|---|
 Ertshertsog Ludwig. Josef Kriehuberi litograaf 1834. aastast | |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg | 13. detsember 1784 |
| Surmaaeg | 21. detsember 1864 |
Ludwig Joseph Anton (13. detsember 1784 Firenze – 21. detsember 1864) oli Habsburg-Lotringite dünastia liige, Austria ertshertsog, väejuht ja poliitik.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ertshertsog Ludwig Joseph Anton sündis 1784. aastal tollase Toscana suurhertsogi ning hilisema Püha Rooma keisri Leopold II ning Hispaania infanta María Luisa 15. lapsena. Ludwig kaotas kaheksa-aastaselt mõlemad oma vanemad, mistõttu hoolitsesid tema hariduse eest Ludwigi vanem vend ning keiser Franz II (hiljem Austria keiser Franz I).[1]
Ludwig sai endale sõjaväealase hariduse. 1801. aastal sai ta jalaväerügemendi nr. 8 inhaberiks. Kaks aastat hiljem määrati ta Austria sõjaväestatud piirialade organiseerimiskomisjoni juhatajaks.[2] 1805. aastal saatis Ludwig brigaadijuhina enda venda, ertshertsog Karli Itaalia sõjakäigul. Samal aastal sai Ludwig ka Kuldvillaku ordeni kavaleriks[3]. 1807. aastal ülendati ta feldmarssal-leitnandiks. 1809. aastal juhatas Ludwig lühiajaliselt V armeekorpust, mille juhatajakoha ta Johann von Hillerile üle andis.[4]
Schönbrunni rahul järel naasis Ludwig enda komisjoni ning keskendus edaspidi ka rohkem matemaatikale ning loodusteadustele. 1815. aasta oktoobris reisis Ludwig koos oma venna, ertshertsog Johanniga Suurbritanniasse, kus kohtus tulevase kuninga George IV-ga. Lisaks tutvus ta sealsete vabrikute ning manufaktuuridega. Austriasse naasis ta järgmisel aastal.[1]
.jpg)
Ludwig oli vastu Johanni abielule postimehe tütre Anna Plöchliga. Siiski sai temast abielupaari poja Franzi ristiisa[4].
1818. aastal ülendati Ludwig feldzeugmeisteriks. 1822. aastal sai Ludwigist riiginõukogu (Staatsrath) liige ning pärast feldmarssal Hieronymus von Colloredo-Mansfeldi surma kahurväe kindraldirektor. Ludwigist sai keiser Franzi üks tähtsamaid nõunikke, kellel oli riigi valitsemises palju võimu.[1]
Keiser Franzi surma järel sai keisriks tema poeg Ferdinand I. Kuna uus keiser oli vaimselt nõrk, lasus riigi valitsemine Ludwigi juhitud salajase riigikonverentsil (Geheime Staatskonferenz). Konverentsi kuulusid peale tema riigikantsler Klemens von Metternich, siseminister Franz Anton von Kolowrat-Liebsteinsky ning ertshertsog Franz Karl. Ludwig oli Metternichi konservatiivse poliitika pooldaja. 1848. aasta revolutsiooni järel astus ta oma ametitest tagasi.[4] Samal aastal nimetati ta Viini teadusteakadeemia auliikmeks[2].
Ertshertsog Ludwig Joseph Anton suri Leopold II lastest viimasena Viinis 21. detsembril 1864.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Brouček, Peter. "Ludwig Joseph Anton Erzherzog von Österreich". Österreichisches Biographisches Lexikon 1815–1950. Viin. 1972.
- Hoffinger, Johann Babtist von. "Ludwig." Neue Deutsche Biographie. Kd. 15. Berliin. 1987.
- Wurzbach, Constantin von. "Habsburg, Ludwig Joseph Anton". Biographisches Lexikon des Kaiserthums Oesterreich. Kd. 6. 1860.