Louis Napoléon
Louis Bonaparte, ka Louis Napoléon, ka Louis-Napoleon Bonaparte (23. jaanuar 1914 Brüssel – 3. mai 1997 Genolier, Vaud' kanton, Šveits) oli Bonaparte'i dünastia pea (1926–1997), seaduslik pretendent prantslaste keisri (Empereur des Français) tiitlile, keiser Napoleon I venna Jérôme Bonaparte'i lapselapselaps. Paljude bonapartistide jaoks ka kui Napoleon VI.
Louis Napoléoni viisakustiitel oli prints Napoleon (prince Napoléon).
Louis Napoléoni vanaisa oli Napoléon-Jérôme Bonaparte (1822–1891) ja isa oli Victor Napoléon (1862–1926).
Louis Napoléon õppis sotsiaalteadusi Šveitsis Université catholique de Louvainis ja Lausanne'i Ülikoolis.
Teise maailmasõja puhkedes (1939) esitas Louis Napoléon Prantsusmaa peaministri Édouard Daladier'le oma soovi astuda Prantsuse armeesse. Saanud äraütleva vastuse astus ta Louis Blanchardi pseudonüümi all Prantsuse Võõrleegioni, mis sõdis Põhja-Aafrikas. 1941. aastal demobiliseerus sealt ja liitus Prantsuse vastupanuliikumisega.
1950. aastatel kolis Louis Napoléon perega Šveitsist Pariisi, kus tegeles ettevõtlusega. Šveitsi kodu jäi ka alles. Meelisspordialad olid alpinism, suusasport, akvalangiga sukeldumine ja autosport.
Mais 1997 Louis Napoléon suri 83. aasta vanuses oma Šveitsi kodus.
Pärast Louis Napoléoni surma peab osa bonapartiste Bonaparte'i dünastia uueks peaks tema vanemat poega Charles Bonaparte'i (sündinud 1950), kuid suurem osa bonapartiste leiab, et dünastia uus pea on Louis Napoléoni pojapoeg Jean-Christophe Napoléon (sündinud 1986).
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Croix de guerre 1939–1945
Médaille de la Résistance
Léopoldi ordu suurristi klassi orden
Auleegioni komandöri klassi orden (1990)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Louis Napoléon – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
