Louis-Nicolas Clérambault
Louis-Nicolas Clérambault (19. detsember 1676 Pariis – 26. oktoober 1749 Pariis) oli prantsuse organist, klavessinist ja helilooja.
Elu[muuda | muuda lähteteksti]
Louis-Nicolas Clérambault sündis muusikute peres; tema isa ja kaks venda olid muusikud.
Louis-Nicolas õppis väga noorelt viiulit ja klavessiini mängima, samuti kompositsiooni ja laulu. Orelimängu õppis Louis-Nicolas Clérambault André Raisoni juures, kellele hiljem pühendas oma teosed.
Algul oli Louis-Nicolas Madame de Maintenoni teenistuses ja organist Grands-Augustini kirikus. Pärast kuningas Louis XIV surma sai Louis-Nicolas Clérambault organisti koha Saint-Sulpice'i kirikus ning õpetas Saint-Cyr-l'École'is vaestest aadliperedest pärit tüdrukuid. Louis-Nicolas' kohustus oli muusika ja laulu õpetamine ning koori juhatamine, orelimäng ja -õpetamine. Pärast André Raisoni surma sai Louis-Nicolas Clérambault organisti koha Grands-Jacobinsi kirikus.
Kogu tema elu möödus Pariisis.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Louis-Nicolas Clérambault kirjutas väga palju religioosseid motette, hümne, Maarja ülistuslaule, Te Deum'e.
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- rohkem kui 25 kantaati Kreeka ja Rooma antiiksüžeedele
- sonaadid viiulile ja basso continuo'le
- tantsud klavessiinile (1704)
- orelipalad ja süidid (1710, kaks vihikut)