Louis-Alexandre Berthier

Louis-Alexandre Berthier (20. november 1753 Versailles – 1. juuni 1815 Bamberg, Baieri kuningriik) oli Prantsusmaa riigitegelane (sõjaminister, 1799–1807) ja sõjaväelane (keisririigi marssal, 1804), Wagrami vürst (1809), Prantsuse revolutsioonisõdadest ja Napoleoni sõdadest osavõtja.

Berthier lõpetas insenerikooli École royale du génie de Mézières. Osales vabatahtlikuna Ameerika iseseisvussõjas (1775–1783), kus paistis silma staabitööl. Prantsuse revolutsiooni ajal teenis Prantsusmaa rahvuskaardis.

Pärast 18. brümääri riigipööret 1799. aastal esimeseks konsuliks saanud Napoleon Bonaparte määras Berthier' sõjaministriks. Ühtlasi sai Berthier 1799. aastal Napoleoni vägede staabiülemaks. Grande Armées oli Berthier' ametikoha nimetus major général de la Grande Armée. Oli selles ametis kuni Napoleoni sunnitud troonist loobumiseni aprillis 1814. Samal aastal astus Berthier kuningas Louis XVIII teenistusse.

Saja päeva ajal 1. juunil 1815 sai Berthier surma oma Bambegis asunud lossi kolmanda korruse aknast väljakukkumisel.

Tema nooremad vennad César Berthier ja Victor Léopold Berthier olid Esimese keisririigi aegsed diviisikindralid.