Lotuse kaasus
Lotuse kaasus (inglise keeles Lotus Case[1]) oli Türgi ja Prantsusmaa vaheline kohtuvaidlus õigusemõistmise pädevuse üle Alalises Rahvusvahelises Kohtus. Kohtuvaidlus sai alguse nende laevade kokkupõrkest avamerel 2. augustil 1926. Lotuse kaasus on oluline, sest see käsitleb riigi suveräänsuse küsimust rahvusvahelises õiguses.[1]
Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]
2. augustil 1926 põrkasid omavahel kokku Prantsusmaa postilaev Lotus ja Türgi söelaev Boz-Kourt. Kokkupõrge toimus Kreeka lähedal avamerel. Kokkupõrke ajal oli Lotusel valves prantsuse leitnant Demons. Türgi laeva juhtis selle kapten Hassan Bey. Türgi laev murdus pooleks ja uppus, hukkus kaheksa türklast. Prantslased suutsid päästa kümme Türgi kodanikku, nende seas kapten Hassan Bey. Lotus jätkas sõitu Türki, kuhu jõudis järgmisel päeval.[2]
3. augustil alustas Türgi politsei juhtumi uurimist. 5. augustil palusid Türgi võimud leitnant Demonsil tulla kaldale ütlusi andma ning võtsid ta ootamatult vahi alla. Teda ja kapten Beyd süüdistati hukkunud meremeeste surma põhjustamises. 28. augustil toimus juhtumi esimene istung Istanbuli Kriminaalkohtus. Leitnant Demons leidis, et Türgi kohtul ei ole pädevust selle kaasusega tegeleda. Istungid lõpetati 11. septembril ja leitnant Demons nõudis enda vabastamist. 15. septembril mõistis kriminaalkohus Demonsi 80 päevaks vangi. Lisaks pidi ta maksma 22 naela trahvi. Hassan Beyle määrati raskem karistus.[2]
Prantsuse valitsus ja selle esindus Türgis protestisid Türgi kohtuvõimu tegutsemise vastu. Nad nõudsid leitnant Demonsi vabastamist või kaasuse üleandmist Prantsuse kohtusse. Türgi vabariigi valitsus teatas seepeale 2. septembril 1926, et Türgi on nõus konflikti arutamisega Haagi Alalises Rahvusvahelises Kohtus. Prantsusmaa valitsus andis 6. septembril oma täieliku nõusoleku leida lahendus Alalises Rahvusvahelises Kohtus.[2]
Kaasuse arutamine Alalises Rahvusvahelises Kohtus[muuda | muuda lähteteksti]
Alaline Rahvusvaheline Kohus oli kohtuorgan, mis tegutses 1922.–1946. aastani Rahvasteliidu juures Haagis.[3] Kohus hakkas arutama ka Prantsusmaa ja Türgi konflikti. Alaline Rahvusvaheline Kohus pidi leidma vastuse küsimusele, kas Türgi rikkus rahvusvahelist õigust, kui mõistis kohut prantsuse kodaniku üle väljaspool Türgi valitsusala. Ka küsiti, kas Türgi peaks Prantsusmaale kompensatsiooni maksma, kui kohus leiab, et Türgi kohtul polnud õiguse mõistmise pädevust.[1]
Prantsusmaa väitis, et õiguse mõistmise ainupädevus on sellel riigil, mille lipu all laev sõidab ja kus kuritegu toimub. Kohus ei nõustunud sellega, et Prantsusmaal oleks olnud ainupädevus laevade kokkupõrke üle kohut mõista. Kohtu arvates oli mõlemal riigil selleks õigus ja need õigused konkureerisid omavahel. Tegu toimus küll Lotuse pardal, kuid see mõjutas ka Türgi laeva. Kokkupõrge toimus mõlema laevajuhi süü tõttu. Demons ja Bey võeti vastutusele hooletuse või ettevaatamatuse eest. Seega leidis kohus, et mõlemad riigid said juhtumi üle tervikuna õigust mõista.[1]
Kohtu arvates tuleks laevade puhul kohaldada samu põhimõtteid, nagu oleks tegemist kahe riigi territooriumiga. Ükski rahvusvahelise õiguse reegel ei keela riigil, mille laeval on kuritegu toime pandud, käsitleda juhtumit enda territooriumil toime pandud süüteona ja võtta kurjategija vastutusele. Riigil on territoriaalse õigusemõistmise õigus isegi siis, kui kuritegu sooritati väljaspool selle riigi territooriumi, kui selles riigis pandi toime põhiline osa kuriteost. Kohus leidis, et Türgi ei rikkunud Demonsi kriminaalvastutusele võtmisega rahvusvahelist õigust.[1]
Põhimõtted[muuda | muuda lähteteksti]
Lootuse kaasusega on seotud kaks põhimõtet.
- "Riik ei saa mõista õigust väljaspool oma territooriumi, välja arvatud juhul, kui rahvusvaheline leping või rahvusvaheline tavaõigus annab selleks loa."[1]
- "Riigi territooriumi siseselt võib riik kohut mõista, isegi kui rahvusvahelisest õigusest ei tulene ühtegi erireeglit, mis seda lubaks. Sellisel juhul on riikidel suurem kaalutlusõigus, mida saab piirata üksnes rahvusvahelisest õigusest tulenevate keelavate reeglitega."[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Ruwanthika Gunaratne, D. 27.07.2012. Lotus Case (Summary). – https://ruwanthikagunaratne.wordpress.com/2012/07/27/lotus-case-summary/ (26.10.21).
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Alaline Rahvusvaheline Kohus. 07.09.1927. Otsus nr 9. The Case of the S.S. Lotus. – https://web.archive.org/web/20101210073754/http://www.worldcourts.com/pcij/eng/decisions/1927/1927.09.07_lotus.htm (26.10.21).
- ↑ Eesti Entsüklopeedia. 2006. Rahvusvaheline Kohus. – http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rahvusvaheline_kohus2 (26.10.21).