Looduslik uuenemine

Mets Eestimaal

Looduslik uuenemine on metsauuenduse viis, mille käigus metsa taastumine toimub looduslike protsesside tulemusel, ilma inimeste otsese sekkumiseta istutamise või külvamise näol. Uued puud tekivad olemasolevatelt seemnepuudelt langenud seemnetest, juurevõsudest või kännuvõsudest. See protsess tagab looduslähedase metsakoosluse ja säilitab paremini kohalike liikide geneetilise mitmekesisuse. Kõige olulisem on seemneallika olemasolu, sest uuenemisala läheduses peavad kasvama küpsed seemnepuud. Samuti on olulised sobivad valgusolud, eriti valgusnõudlike liikide puhul.

Viisid

Looduslik uuenemine võib toimuda kahel viisil: spontaanse ehk juhusliku ja suunatud ehk kavandatud uuenemisena. Spontaanset uuenemist esineb sageli lageraie või looduslike häiringute (nt tormid, tulekahjud) järel, kus seemned levivad looduslikult ja taimede areng toimub keskkonnatingimuste toel. Suunatud looduslik uuenemine tähendab, et metsakasvataja aitab kaasa looduslikule metsa uuenemisele. Loodusliku metsauuenduse tekkele kaasaaitamise viisideks on maapinna mineraliseerimine, seemnepuude raielangile jätmine.

Sobivad tingimused

Eduka loodusliku uuenemise eelduseks on sobivad tingimused: seemneallika olemasolu (seemnepuud), valgusolud, mullatingimused nagu niiskus, toitainete sisaldus ja mineraalse kihi kättesaadavus. Kõik need tingimused mõjutavad seemnete idanemist ja noorte taimede kasvu. Sageli on vajalik pinnase ettevalmistus, näiteks mineraliseerimine. Noored taimed vajavad kaitset ulukikahjustuste ning konkurentsi eest, mida põhjustab rohttaimestik või kiirekasvulised lehtpõõsad.

Eelised ja puudused

Loodusliku uuenemise eelisteks on väiksemad kulud võrreldes istutamise või külviga, looduslähedasem metsakooslus ja väiksem keskkonnamõju. Sealhulgas parem juurdumine muudab ka looduslikult uuenenud puud põuakindlamaks kui istikud, mille juured võivad saada kahjustada ümberistutamisel. Varjus kasvamine vähendab ka põua ja külmakahjustuste ohtu. Loodusliku uuenduse kasutamine võib vähendada tuulekahjustuste ohtu võrreldes istutatud puistutega, kuna areneb ühtlasem juurestik ja väheneb tuulekoormus ebaühtlase struktuuri korral. Olemasoleva looduslikult uuenenud alusmetsa olemasolu puistus võib samuti võimaldada puistu kiiremat taastumist pärast tuulemurdu. Parem juurdumine muudab looduslikult uuenenud puud põuakindlamaks kui istikud, mille juured võivad saada kahjustada ümberistutamisel. Varjus kasvamine vähendab ka põua ja külmakahjustuste ohtu. Samas on selle meetodi suurimad puudused aeglus, ebaühtlane tulemus ning piiratud kontroll puuliikide koosseisu ja taimede tiheduse üle. Uuenemine võib toimuda ainult laikudena või teatud juhtudel üldse mitte. Lisaks sõltub protsess suurel määral looduslikest teguritest, nagu ilmastik, seemneaasta ja ulukite arvukus.

Kasutus

Looduslikku uuenemist kasutatakse laialdaselt metsakasvatuses, eriti piirkondades, kus soovitakse säilitada kohalikke puuliike ja vähendada . Edu saavutamiseks on siiski oluline jälgida ja vajadusel toetada uuenemisprotsessi sobivate metsakasvatuslike võtete abil.