Londoni sügavus

Ülijuhtides kirjeldab Londoni sügavus kaugust, kuhu Meissneri efekti tagajärjel ülijuhist välja tõrjutud magnetväli veel ulatub. Londoni sügavust tähistatakse tavaliselt λ või λ_L. Londoni sügavuse suurus on e^-1 korda magnetvälja tugevus ülijuhi pinnal. Tavaliselt on λ_L suuruseks 50 kuni 500 nm.

Londoni sügavuse suurus tuleneb Ampère'i jõust ja Londoni võrrandist. Arvestades ülijuhtivat poolruumi, näiteks ülijuhtivust, kus x>0 ja nõrka välist magnetvälja B₀ , mis on rakendatud mööda tühja ruumi z-telge x<0, siis ülijuhi sees olev magnetväli tuleneb järgnevast võrrandist:

$B(x)=B_{0}exp{\biggl (}-{\frac {x}{\lambda _{L}}}{\biggr )}$

kus λ_L tähistab kaugust, üle mille muutub magnetväli e - korda nõrgemaks.

Sellisel meetodil leitud λ_L on

$\lambda _{L}={\sqrt {\frac {m}{\mu _{0}nq^{2}}}}$

kus m võrdub vabade laengu kandjate massiga, n loendatavate osakeste tihedusega ja q laenguga.