Lollardid

Lollardid olid peamiselt 14.–16. sajandil tegutsenud rändjutlustajate liikumine Inglismaal. Nende ideeline juht ja inspireerija oli teoloog ja Oxfordi ülikooli õppejõud John Wyclif (1328–1384), kelle õpetus mõistis teravalt hukka kiriku rikkuse ja võimu kuritarvitamise. Aastal 1415 kuulutas roomakatoliku kirik ta postuumselt ketseriks.

Nimetus "lollardid" pärines tõenäoliselt paavst Gregorius XI ajast ning seda kasutati algselt liikumise pooldajate halvustamiseks ja naeruvääristamiseks. Hoolimata negatiivsest varjundist võtsid liikumise järgijad nimetuse omaks ning kasutasid seda oma identiteedi märgina.

Lollardid taotlesid kiriku reformimist, eelkõige vaimulike vara, eluviisi ja poliitilise mõju osas. Nad kritiseerisid kiriku liigset rikkust ning rõhutasid lihtsama ja vaesema kristliku eluviisi vajadust. Samuti seadsid nad kahtluse alla mitmeid ametlikke kirikuõpetusi, näiteks transsubstantsiatsiooni (õpetust, mille kohaselt armulaualeib ja -vein muutuvad Kristuse ihuks ja vereks), ning pidasid oluliseks Piibli kättesaadavust emakeeles.