Ljubomir Miletič
| Ljubomir Miletič | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 14. jaanuar 1863, 13. jaanuar 1863 |
| Surmaaeg |
1. juuni 1937 (74-aastaselt) Sofia (Bulgaaria kuningriik) |
| Amet | filoloog, etnograaf |
| Töökoht | |
Ljubomir Miletič (kirillitsas Любомир Милетич; 14. jaanuar 1863 İştip, Osmanite riik – 1. juuni 1937 Sofia, Bulgaaria kuningriik) oli bulgaaria juhtiv keeleteadlane, dialektoloog, etnograaf ja ajaloolane. Ta oli ka Bulgaaria Teaduste Akadeemia esimees 1926. aastast kuni surmani.
Haridus ja teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Miletič õppis Sofias ja Novi Sadis, kuid lõpetas 1882. aastal keskkooli Zagrebis. Slavistika erialal lõpetas ta Zagrebi Ülikooli ja Karli Ülikooli Prahas, kus teda õpetas Jan Gebauer. Miletič osales 1888. aastal Sofia Ülikooli asutamises. Aasta hiljem sai temast filosoofiadoktor filoloogia ja slaavi filoloogia erialal Zagrebi Ülikoolis. Õppeaastal 1903/1904 oli ta Sofia Ülikoolis ajaloo- ja filoloogiateaduskonna dekaan. Õppeaastail 1900/1901 ja 1921/1922 oli ta ülikooli rektor.
Alates 1898. aastast oli ta olnud Bulgaaria Teaduste Akadeemia liige, mida juhatas aastast 1926 kuni surmani. Samamoodi oli ta Bulgaarias aastast 1927 kuni surmani Makedoonia Teadusliku Instituudi esimees.
Tiitlid[muuda | muuda lähteteksti]
Miletič oli Harkivi Ülikooli audoktor. Samuti oli ta Venemaa Teaduste Akadeemia, Venemaa Arheoloogia Instituudi, Venemaa Ajaloo Seltsi, Poola Õpingute Akadeemia, Lõunaslaavi Teaduste Akadeemia, Tšehhi Teaduste Akadeemia ja Tšehhi Teaduste Seltsi, Tšehhi Etnograafia Seltsi ja Ungari Etnograafia Seltsi korrespondentliige.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Tema järgi on saanud nime Miletichi nina Greenwichi saarel Lõuna-Shetlandi saarestikus Antarktikas.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Ljubomir Miletič – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis