Liviu Rebreanu
Liviu Rebreanu (27. november 1885 Târlișua (tänapäeval Bistrița-Năsăudi maakond) – 1. september 1944 Valea Mare, Argeși maakond) oli rumeenia kirjanik ja ajakirjanik.
Rebreanu sündis Târlișuas, mis asub tänapäeval Bistrița-Năsăudi maakonnas, ent oli toona Austria-Ungari osa. Ta oli oma pere kolmeteistkümnest lapsest teine, tema isa oli kooliõpetaja Vasile Rebreanu ja ema Ludovica Diuganu; mõlemad vanemad olid pärit talupoegade hulgast. Rebreanu isa oli olnud luuletaja ja kultuuritegelase George Coșbuci klassivend ning huvitus folkloorist.
Liviu Rebreanu sai alghariduse Maierus, kus teda õpetas tema oma isa. Edasi õppis ta Năsăudis ja Bistrițas, sõjaväekoolis Sopronis ning viimaks sõjaväeakadeemias Budapestis. Ta töötas ohvitserina Gyulas, ent läks 1908. aastal erru ning ületas 1909 ebaseaduslikult Transilvaania Alpid, suundus Rumeeniasse ja asus elama Bukaresti.
Bukarestis liitus ta kirjanduslike ringkondadega ning töötas ajakirjanikuna väljaandeis Ordinea ja Falanga literară și artistică. Austria-Ungari valitsuse nõudmisel ta arreteeriti ja anti 1910. aastal Austria-Ungarile välja. Teda hoiti vangistuses Gyulas, ent ta vabanes sama aasta augustis ning naasis Bukaresti. 1911–1912 oli ta Craiova Rahvusteatri sekretär, tema ülemuseks oli kirjanik ja režissöör Emil Gârleanu. Sel ajal abiellus ta näitleja Fanny Rădulescuga.
Kirjanikuna debüteeris Rebreanu 1912. aastal novellikoguga "Frământări". Esimese maailmasõja ajal oli ta ajalehe Adevărul reporter, ent jätkas ka novellide avaldamist: 1916 ilmusid "Golanii" ja "Mărturisire", 1919 "Răfuială". Pärast sõda sai temast oluline kaastööline kirjandusseltsis Sburătorul, mida juhtis kirjanduskriitik Eugen Lovinescu.
1920. aastal avaldas Rebreanu romaani "Ion", mida peetakse esimeseks moodsaks rumeenia romaaniks ning milles ta kujutab maaomanditülisid Transilvaania maapiirkondades (eesti keeles on romaan ilmunud Natalie Alveri ja Telma Tali tõlkes, Tallinn: Eesti Raamat, 1970). "Ioni" eest sai Rebreanu Rumeenia Akadeemia auhinna; 1939 sai temast Akadeemia liige.
Aastatel 1928–1930 oli ta Bukaresti Rahvusteatri juht, 1940–1944 Rumeenia Kirjanike Liidu president.