Lipoehape
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2011) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Lipoehape ehk N-vitamiin ehk alfalipoehape (keemiline valem C8H14O2S2) on vesilahustuv keemiline ühend. Looduslikult esinev vorm on R-lipoaat.
Nomenklatuur[muuda | muuda lähteteksti]
- IUPACi süstemaatiline nimetus: (R)-5-(1,2-dithiolan-3-yl)pentanoic acid
- CAS-number on 1200-22-2, 1077-28-7.
Farmakoterapeutiline rühm[muuda | muuda lähteteksti]
- ATC-kood A16AX01 jt;
- ATCvet-kood QA16AX01 jt.[1]
Nimetused[muuda | muuda lähteteksti]
- α-Lipoic acid (alpha lipoic acid), thioctic acid, 6,8-Dithiooctanoic acid jt.
Vormid[muuda | muuda lähteteksti]
Lipoehappe bioaktiivsed vormid on järgmised:
- lipoehape,
- dehüdrolipoehape (DHLA),
- lipoeamiid – lipoehappe kofaktorina toimiv vorm.
Allikad[muuda | muuda lähteteksti]
Lipoehapet leidub enamikus toiduainetes, kuid külluslikud allikad on pärm, liha, neerud, süda, maks, piim, taimsed saadused.
Saamine[muuda | muuda lähteteksti]
Toiduainetega seedekulglasse sattuv lipoehape imendub peensoolest. Imendunud lipoaat transporditakse koerakkudesse, kus ta NADPH- või NAH-dihüdrolipoamiidi dehüdrogenaasi toimel redutseeritakse DHLA-ks.
Biofunktsioonid[2][muuda | muuda lähteteksti]
Lipoaati vajavad lipoamiidina kesksete redoksprotsesside ensüümid:
- PyrDH (püruvaadi dehüdrogenaasne kompleks) – süsivesikute katabolism;
- AKGDH (alfa ketoglutaraadi dehüdrogenaasne kompleks) – süsivesikute, lipiidide, aminohapete katabolism;
- HAAKDH (hargnenud ahelaga alfa ketohapete dehüdrogenaasne kompleks) – hargnenud ahelaga aminohapete katabolism;
- vajatakse ka glükoosi sisenemiseks lihaserakkudesse.
Lipoaadi ja DHLA sisaldus on kudedes ja kehavedelikes väga väike. Seega avaldub nende antioksüdantsus vaid metaboolselt, st DHLA regenereerib DHLA-dehüdrogenaasi toimel askorbaadi, ubikinooni ja GSH. Seetõttu aitab lipoehape vältida E-vitamiini ja C-vitamiini vaegust.
Lipoaat ja DHLA on ka mitmete transkriptsioonifaktorite talitluse redoksmodulaatorid.
Vaegus[muuda | muuda lähteteksti]
Selle vaeguse korral on häiritud organismi kõik kataboolsed protsessid.
Manustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Adekvaatsed andmed tema ööpäevase vajaduse kohta puuduvad.
α-lipoehappe oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne diabeedi, lihasekrampide, isheemia ja muude haiguste korral.
Seda peaks manustama koos C-vitamiini ja E-vitamiini, riboflaviini, pantoteenhappe ja niatsiiniga.
Kuigi ohutu koguannuse ülempiir pole adekvaatselt hinnatav, on teada, et ta ei tekita probleeme ka üsna suurtes annustes.
Ajaloolist[muuda | muuda lähteteksti]
- 1951/1953. aastal eraldasid Lester James Reed ja I. C. Gunsalus maksast kristallilise, vees raskesti lahustuva aine 6,8-ditiooktaanhappe, mis osutus asendamatuks toitaineks osadele bakteritele ja ainuraksetele ja sellele andsid nad triviaalnimetuseks α-lipoehape.[3][4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Veebiversioon (vaadatud 22.08.2013)
- ↑ "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused" , Mihkel Zilmer, Ello Karelson,Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, peatükk 10, lk 169, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1
- ↑ V. Bocci, Oxygen-Ozone Therapy: A Critical Evaluation,Kluwer academic Publishers, lk 93, 2002, ISBN 1-4020-0588-1, Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)
- ↑ S. C. Rastogi,"Biochemistry 3E", TATA McGraw-Hill, lk 175, 2010, ISBN 978-0-07-068175-0 Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Alpha Lipoic Acid (ALA) Ülevaade. Vaegus. Toiduainete allikatest. Toimemehhanism ja peamised kasutusalad. Doosid. Võimalikke kõrvaltoimeid. Tegelikkus vs. väljamõeldis. (inglise keeles)