Linda Viiding

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Linda Viiding (kuni 1937 Laarmann, 1937–1938 Manninen, 17. november 1906 Vastse-Prangli mõisas Kambja kihelkonnas Krüüdneri vallas Tartumaal[1]24. detsember 2003) oli eesti tõlkija ja literaat.

Linda Viiding sündis Tartumaal Krüüdneri vallas Vastse-Prangli mõisas mõisateenijate tütrena. Õppis aastatel 19141918 Kammeri vallakoolis, 1918–1923 Nuustaku (Otepää) progümnaasiumis, 19291930 Lääne-Soome Rahvaülikoolis. Oli aastatel 1930–1935 bürooametnik Tallinnas Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse keskjuhatuses ja Lauljate Liidus, toimetaja ajakirjas Kodukeskkool ja ETAs, tõlk-korrektor Raadiolehes. 1930–1931 toimetas ta ajakirja Eesti Noorus. 19361938 oli ta ajakirja Nädal Pildis korrektor ja toimetaja abi. 19401941 oli Linda Viiding Raadiokomitees soome saadete tõlkija ja diktor, päevauudiste toimetaja, reporter ja toimetuse vastutav sekretär. Tõlkinud mitmete soome kirjanike teoseid.[2]

Tema elu põhjal on Peeter Brambat ja Ants Vist vändanud dokumentaalfilmi "Elu lugu"[3].

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Linda Viiding oli kunstnik Märt Laarmani õde.

Linda ja Paul Viidingul sündisid tütred Reet (Reet Sein), Anni (Anni Kreem, näitleja ja muuseumiteadur) ja Mari (raadioajakirjanik Mari Tarand) ning poeg Juhan Viiding (näitleja ja luuletaja).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Livia Viitol, In memoriam, Sirp, 9. jaanuar 2004
  2. Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, lk. 665
  3. "Elu lugu kui kultuurilugu", Teater. Muusika. Kino, juuni 1999
  4. "Linda Viiding saab kõrge Soome autasu", Postimees, 21. oktoober 2003