Mine sisu juurde

Linda Petti

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Linda Petti (neiupõlvenimega Linda Martinson/Martinsoo) (13. oktoober 1918 Pajusi vald, Põltsamaa kihelkond – 16. jaanuar 2000 Põltsamaa) oli tippkokk, kümnete kokaraamatute autor.

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Linda Martinson sündis Pajusi vallas Nurga talus. Nimede eestistamise käigus võttis tema pere uueks perekonnanimeks Martinsoo. Linda lõpetas 1938. aastal Põltsamaa Gümnaasiumi[1]. Hea õppeedukuse eest kutsuti ta parimate õpilaste seas president Konstantin Pätsi vastuvõtule[2]. Ta abiellus samal aastal Reinhold Pettiga, võttes endale nimeks Linda Petti[3]. Abielu lahutati 1957. aastal[4].

Linda läbis 1940. aastate alguses raamatukogunduse kursused[5] ja ta kinnitati Viljandimaa poliithariduse inspektori otsusega 16. detsembril 1940 Põltsamaa linna avaliku raamatukogu ja lugemislaua juhatajaks. Ta jäi raamatukogu juhatajaks Saksa okupatsiooni alguseni.[6]

Pärast sõda pühendus Petti toitlustusega seotud teemadele. Ta hakkas toiduretsepte koguma juba 1936. aastal, tehes väljalõikeid kodu- ja pereajakirjadest.[2] On teada, et näiteks 1984. aastaks oli tal kartoteegis 16 000 retsepti.[7]

Suurema osa töö- ja pensionipõlvest Tallinnas veetnud Petti suri 81-aastaselt 2000. aasta jaanuaris. Ta on maetud Põltsamaa kalmistule.

Linda Petti arhiiv, fotod ja raamatud anti 2007. aastal perekonna poolt üle Eesti Rahva Muuseumile. Muude esemete hulgas anti üle ka umbes 400 trükisest koosnev raamatukogu, mis sisaldas paljude maade rahvuskööke tutvustavaid kokaraamatuid. Ligikaudu poole Petti raamatukogust moodustavad kokaraamatud, mis käsitlevad aedvilja-, taime-, liha-, kala-, piima- ja teraviljatoite, nuudlitoite, külmlauda, salateid ning paljusid muid valdkondi.[8]

Töö toiduvaldkonnas

[muuda | muuda lähteteksti]

Linda Petti atesteeriti esiti ettekandjaks, hiljem ühiskondliku toitlustamise ettevõtte juhatajaks. Ta alustas tööd Suure-Jaani puhvetis ettekandjana ja töötas seejärel Risti teemajas.[5] 1950. aastate lõpus töötas Haapsalu kohvik-restorani ja sööklate juhatajana[9] ning 1960. aastate alguses Keila Rajooni Tarbijate Kooperatiivi söökla juhatajana.[10] Seejärel oli Tallinnas mõnda aega restorani Kaukaasia direktor.[5]

1960. aastate lõpus kutsuti Linda Petti tööle Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeeriumi. Ta alustas reklaamilaboratooriumi juhataja asetäitjana[11], jätkates hiljem konstrueerimisbüroo sektorijuhatajana[12]. Ministeeriumis töötamise ajal, 1970. aastal lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi toiduainete tehnoloogia eriala[13].

Lisaks on Petti olnud Tallinna Piimakombinaadi tehnoloogiainsener[14], Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeeriumi tehnoloogiainsener[15] ja ETKVL-i toidutehnoloogia insener[16]. Linda Petti siirdus pensionile 1976. aastal. Ta pälvis Tööveterani medali.[17]

Toidutehnoloogi ja kokana on ta oma teadmisi jaganud mitmesugustel toitu ja toidutegemist populariseerivatel sündmustel, aga ka telesaates "Vaata kööki" ja raadiosaates "Ring ümber kokakunsti"[18]. Lisaks on Linda Petti osalenud retseptivõistlustel[19] ning olnud kauaaegne Maalehe kaasautor.

Trükised

[muuda | muuda lähteteksti]

Linda Pettil ilmus eluajal üle 30 toiduteemalise pisitrükise ja raamatu.

  • 1969 – "Perenaise meelespea: kasutamiseks perenaistele toitude valmistamisel Tartu Konservitehase toodetest" (pisitrükis)
  • 1971 – "Viljalihaga mahlad = Фруктовые соки с мякотью" (kordustrükid 1973, 1980)
  • 1974 – "Kokaraamat poissmeestele" (kordustrükid 1991, 1996)
  • 1978 – "Juust" (kordustrükk 1984)
  • 1979 – "Jäätis" (pisitrükis)
  • 1980 – "Kefiir on karastav ja tervislik" (pisitrükis)
  • 1980 – "Piimatooted laste toidulaual"
  • 1980 – "Õun ja õunakonservid = Яблоко и яблочные консервы"
  • 1981 – "Valgurikkad piimatooted" (pisitrükis)
  • 1985 – "Praktiline perenaine: toiduretseptid (pisitrükis)
  • 1986 – "EMMI kodundusklubi kulinaariaringi retsepte"
  • 1986 – "Kalatoite: toiduretseptid" (pisitrükis)
  • 1987 – "Mereleib kala"
  • 1987 – "Munatoite"
  • 1987 – "Toite tahkest leivast ja saiast" (venekeelne trükk 1990)
  • 1989 – "Keeduvorstid" (eesti ja vene keeles)
  • 1989 – "Kartulitoite: kartul – meie teine leib"
  • 1992 – "Roosõielised Linda Petti köögis"
  • 1993 – "Tomat ja tema sugulased"
  • 1993 – "Perenaise leksikon"
  • 1993 – "Meie kalad meie laual (Linda Petti, Ervin Pihu)
  • 1995 – "Koduköök: karvaseid ja sulelisi proua Petti köögis
  • 1995 – "Prantsuse köök"
  • 1995 – "Supipiibel"
  • 1995 – "236 kartulirooga"
  • 1995 – "Pisike piparkoogiraamat: piparkooke ja muid niknäkke" (kordustrükid 2002, 2013)
  • 1995 – "Hiina köök"
  • 1996 – "Austria köök"
  • 1997 – "Mitu uut ja maitsvat suutäit: pastatoidud – moodsa perenaise aega säästev trend"
  • 1997 – "Itaalia köök"
  • 1997 – "Ühepajatoidud ja vormiroad"
  • 1998 – "Tere, Ameerika: kulinaarne teekond jänkidemaal"
  • 1998 – "Lihatoite: sealihast, lambalihast, loomalihast, vasikalihast, ulukilihast"
  • 2000 – "Jaapani köök: eksootiline ja tervislik"
  • 2014 – "Isuäratavad supid"
  • 2016 – "Köök: kartulitoidud, ühepajatoidud, vormiroad"

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Linda Petti on folkloristi ja etnoloogi Taisto-Kalevi Raudalaineni vanaema.[viide?]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Lõpetajaid Põltsamaal. Uus Eesti, nr. 154, 7. juuni 1938, lk 9
  2. 1 2 Vanaema Linda Petti mälestuseks. Maaleht, nr. 3, 20. jaanuar 2000, lk 19
  3. ↑ Laulatuste raamat; elk.8.0.19; 1902-1920
  4. ↑ Kuulutus. Töörahva Lipp, nr. 64, 30. mai 1957, lk 4
  5. 1 2 3 13. oktoobril oli Linda Petti 101. sünniaastapäev!. Toidukultuuri veebiväljaanne Nam-Nami. Vaadatud 09.06.2026
  6. ↑ Aastad 1940 - 1949. Põltsamaa raamatukogud A.W. Hupeli aegadest 21. sajandisse, Vali Press 2014, lk 51
  7. ↑ Nii palju retsepte! Nõukogude Hiiumaa, nr. 70, 16. juuni 1984, lk 2
  8. ↑ Linda Petti 105 ehk rännak toiduraamatute maailma. ERMi blogi. Vaadatud 09.06.2026
  9. ↑ Ettekandja tööpäev. Töörahva Lipp, nr. 152, 22. detsember 1959, lk 2
  10. ↑ Kaubandustöötajate sõna. Kollektiivne Töö, nr. 104, 2. september 1961, lk 1
  11. ↑ Reklaam tarbija huvides. Õhtuleht, nr. 82, 8. aprill 1969, lk 2
  12. ↑ Tervis algab toitumisest. Noorte Hääl, nr. 80, 5. aprill 1974, lk 1
  13. ↑ Kokaraamatute autor Linda Petti. Maaleht, nr. 49, 3. detsember 1992, lk 14
  14. ↑ Märjamaal oli perenaiste päev. Ühistöö, nr. 65, 1. juuni 1976, lk 2
  15. ↑ Vajalik üritus. Kommunismiehitaja, nr. 130, 7. november 1979, lk 4
  16. ↑ Uudiseks on leivapäev. Leninlik Lipp, nr. 159, 19. august 1983, lk 3
  17. ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus pensionäride autasustamise kohta Tööveterani medaliga, Õhtuleht, nr. 30, 6. veebruar 1976, lk 3
  18. ↑ Raadioleht, nr. 44, 5. november 1973, lk 3
  19. ↑ Parimad magusameistrid, Õhtuleht, nr. 302, 30. detsember 1974, lk 1
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Linda_Petti&oldid=7181624"