Lin Biao
| Lin Biao | |
|---|---|
 Lin Biao (1955) | |
| Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene aseesimees | |
|
Ametiaeg 1. august 1966 – 13. september 1971 | |
| Eelnev | Liu Shaoqi |
| Järgnev | Zhou Enlai |
| Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee aseesimees | |
|
Ametiaeg 25. mai 1958 – 13. september 1971 | |
| Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu esimehe esimene asetäitja | |
|
Ametiaeg 21. detsember 1964 – 13. september 1971 | |
| Eelnev | Chen Yun |
| Järgnev | Deng Xiaoping |
| Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu esimehe asetäitja | |
|
Ametiaeg 15. september 1954 – 13. september 1971 | |
| Hiina Rahvavabariigi kaitseminister | |
|
Ametiaeg 17. september 1959 – 13. september 1971 | |
| Eelnev | Peng Dehuai |
| Järgnev | Ye Jianying |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Lin Yurong |
| Sünniaeg |
5. detsember 1907 Huanggang, Hubei |
| Surmaaeg |
13. september 1971 (63-aastaselt) Öndörhaani lähedal, Mongoolia |
| Erakond | Hiina Kommunistlik Partei |
Lin Biao (hiina keeles 林彪; pinyin'is Lín Biāo; 5. detsember 1907 – 13. september 1971) oli Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane.
Lin Biao oli pärit maaomaniku perekonnast. Tema sünninimi oli Lin Yurong. Ta ühines kommunistliku noorteorganisatsiooniga 1925. aastal. Samal aastal asus ta õppima Guangzhous Whampoa Sõjaväeakadeemias, kus ta sai tuttavaks Zhou Enlaiga. Pärast Guomindangi ja kommunistide vahelise konflikti puhkemist 1927. aastal sai Lin Biaost üks juhtivaid revolutsioonilisi väepealikuid. 1934–1935 osales ta pikal marsil. Kommunistide baasis Yananis oli ta Tööliste-Talupoegade Punaarmee Ülikooli juhataja. 1938. aastal sai ta võitluses Jaapani vägede vastu haavata ja viibis kuni 1942. aastal ravil Nõukogude Liidus. Yanani tagasipöördumise järel tegeles ta vägede treenimise ja indoktrineerimisega. Hiina kodusõjas aastatel 1946–1949 purustati Lin Biao juhtimisel Guomindangi väed Mandžuurias, vallutati Peking ja Tianjin ning hõivati Hainani saar. 1955. aastal sai ta Hiina Rahvavabastusarmee marssaliks ja 1958. aastal Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee aseesimeheks. Alates 1959. aastast oli ta Hiina Rahvavabariigi kaitseminister.[1]
1960. aastatel kaitseministri ametikohal olles avaldas ta väikese punase raamatu ja propageeris sõjaväes lojaalsust Maole. Lin Biao oli üks võtmeisikuid kultuurirevolutsiooni vallapäästmisel.[2]
1969. aastal kuulutati Lin Biao Mao Zedongi võimujärglaseks. Kuid seejärel kaotas Mao Lin Biao suhtes usalduse.[3]
Ebasoosingusse sattununa otsustas Lin Biao koos oma naise ja poja Lin Liguoga välismaale põgeneda. Esialgu oli tal kavas lennukiga Kantonisse lennata. Lin Biao tütar Lin Liheng informeeris põgenemiskavast ihukaitseülemat, kes teatas sellest Zhou Enlaile. Nüüd otsustas Lin Biao põgeneda üle Mongoolia Nõukogude Liitu, kuna Kantonisse põgenemine oleks nõudnud liiga pikaajalist viibimist Hiina õhuruumis. Reaktiivreisilennuk ei olnud aga küllaldaselt tangitud ja Mongoolia kohal lõppes kütus otsa. Piloot püüdis sooritada hädamaandumist, kuid see ei õnnestunud ja lennuk kukkus Öndörhaani linna lähedal alla. Kõik lennuki pardal olnud üheksa inimest hukkusid.[4][5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Lin Biao Chinese Posters
- ↑ Shaun Breslin. Mao. Tallinn, 2001, Lk. 217
- ↑ Cultural Revolution History
- ↑ Philip Short. Mao : a life. London, 2004, Lk. 597-599
- ↑ Jung Chang, Jaon Halliday. Mao : the unknown story. London, 2006, Lk. 674, 680