Lillade õuduste öö

Lillade õuduste öö
Žanr	ajalooline lühifilm, muusikal
Režissöör	Kadri Nikopensius; Rebeka Põldsam
Stsenarist	Rebeka Põldsam; Aet Kuusik; Kadri Nikopensius
Operaator	Freddy-Alder Saunanen
Helilooja	Kaisa Ling Thing
Peaosades	Ann Vaida; Kaisa Ling; Elina Masing; Hanna Kannelmäe
Kunstnik	Minna Hint; Kalle HT Aasamäe (kostüümikunstnik)
Produtsent	Kadri Nikopensius; Kaisa Sammelselg
Tootja	Film Resort
Aasta	2024
Esilinastus	17.02.2024
Kestus	15 minutit
Riik	Eesti
Keel	eesti
	IMDb profiil

"Lillade õuduste öö" on ajaloost inspireeritud muusikaline ja tantsuline lühifilm, mis keskendub 1930. aastate Eesti kvääride ööelule^[1].

Lühifilm tehti Eesti Rahva Muuseumi näituse „Kellele kuulub öö?“ jaoks.

Süžee

Tänapäeva klubis aega veetev peategelane Ann leiab klubi tualetiseinalt vana ajalehe, mis viib ta 1930. aastate Eesti ööellu. Tantsulikku pidu pealt vaadates kohtub Ann selle aja tähtsate isikutega, sealhulgas Magnus Hirschfeldiga.^[2]

Teda kutsutakse Tereese lossi kväärabielu laulatusele, mida korraldab Tereese.^[3] Lossi murravad sisse pätid, kellega astutakse võitlusse. Võitluse käigus jõuab Ann tagasi 2024. aasta Eesti klubisse, kus astuvad üles tänapäeva Eesti tuntuimad drag-esinejad.^[2]

Osatäitjad

Ann – Ann Vaida
Kaisa Ling – Kaisa Ling
Tereese – Elina Masing
Magnus Hirschfeld – Hanna Kannelmäe
Armand Siniraag – Heinrich Sepp
Hans Madisson – Anette Mäletjärv
Johhan Rosenberg
Siim Tõniste
Elina Ojasaar
Eveli Ojasaar
Mel Zelmin
Rene Köster

^[1]^[2]^[4]

Filmitegijad

Tegevprodutsent: Kadri Nikopensius
Režissöörid: Kadri Nikopensius, Rebeka Põldsam
Stsenaristid: Rebeka Põldsam, Aet Kuusik, Kadri Nikopensius
Kostüümikunstnik: Kalle HT Aasamäe
Filmikunstnik: Minna Hint
Koreograaf: Sveta Grigorjeva
Filmioperaator: Freddy-Alder Saunanen
Tunnusmuusika: Kaisa Ling Thing
Helirežissöör: Dmitry Natalevich
Suurtoetaja: Eesti Rahva Muuseum
Tootjafirma: Film Resort^[2]

Taust

Lühifilmi idee ajas tagasi rännata tuleneb filmi kaasstsenaristi ja Tartu Ülikooli doktorandi Rebeka Põldsami uurimusest "Why are we still abnormal?! History of discourses on non-normative sex-gender subjects in Estonia".^[5]^[6]

Film sai inspiratsiooni 1933. aasta Rahvalehe järjejutust „Lilla õudus“, mis käsitleb selle aja homoseksuaalsete meeste kogukondi ning nende kohtumispaiku Tallinnas. Jutus tuuakse välja ka homofoobia mõju neile vähemustele. Järjejutt keskendub suuresti peokohtadele Tallinnas. Välja on toodud Tereese loss Endla asumis, Tuulteloss Koplirannas ja Kompassi linnaosas asuv kultuuriklubi Must Roos. Kuna samast soost inimesed sõdadevahelises Eestis abielluda ei saanud, mängiti pidudel tihti laulatusi läbi, et tõestada oma paarisuhet suurema seltskonna ees. Pidudel oli populaarne ka n-ö suguvõltsimine ehk mõiste, mida tuntakse tänapäeval drag’i mõiste all. See kujutas endast nähtust, kus homoseksuaalsed mehed kandsid kleite ning tantsisid lavadel ja pidudel.^[2]^[3]

Filmi üks peategelane on Berliini seksuoloog Magnus Hirschfeld.^[2] 20. sajandil enne teist maailmasõda oli ta maailma tuntuim soo- ja seksuaalvähemuste õiguste eest seisev ja võitlev inimene^[2]. Ta alustas homoseksuaalsuse dekriminaliseerimise (ehk homoseksuaalse käitumismalli kriminaalkoodeksist kõrvaldamise) liikumisega aastal 1897^[6]^[7]. Hirschfeld oli üks teaduslik-humanitaarse komitee asutajatest, mis pühendus LGBT+ inimeste õiguste eest võitlemisele. Tema ideid kajastati ka Eulenburgi skandaali protsessiga seoses.^[8]

Aastatel 1928 ja 1929 pidas ta oma loenguid ka Eestis Estonia ja Vanemuise teatrites. Hirschfeldi külaskäik Eestisse sundis ajakirjandust homoseksuaalsust eesti keeles sõnastama ning see tõi meeste homoseksuaalsuse järsku avalikku arutellu, tihti aga arutati seda vaenulikus kontekstis.^[8]

1935. aastal hakkas Eestis kehtima uus karistusseadustik, kust otsustati välja jätta meeste homoseksuaalsuse keeld. Arvatakse, et seda tehti tänu Hirschfeldi meditsiinilisele ja ühiskondlikule argumentatsioonile.^[2]^[8]

Tootmine

Filmi valmimiseks algatati Hooandja projekt, mille eesmärk oli koguda 6500 eurot. Lõpuks kogus projekt 7561 eurot. Filmi tehti kaks ja pool aastat.^[1]

40% rahastusest tuli Eesti Rahva Muuseumilt, 18% Hooandja projektilt, kus oli 200 toetajat ning ülejäänud raha tuli Kadri Nikopensiuselt endalt^[9]^[1].

Festivalide, auhinnagalade nominatsioonid

Film on valitud ametlikku selektsiooni järgnevatel festivalidel ja auhinnagaladel:

One Fluid Night LGBTQIA+ Film Festival (UK)
Fishnets and Film Queer Film Festival (USA)
LesGaiCineMad, Madrid International LGBTI+ Film Festival
LGBTQ+ Unbordered International Film Festival (USA)
MiraBan UK Film Awards
Lonely Wolf International Film Festival (UK)
Poppy Jasper International Film Festival (USA)

Lisaks on film saanud austusavalduse festivalil Reale Film Festival – BiMonthly Awards (IT).^[2]^[10]

Filmimuusika

Filmi esimeses pooles lauldakse ja tantsitakse filmi tunnuslaulu järgi, mille kirjutas Eesti bluusibändi Kaisa Ling Thing liige Andres Kalkun. ^[5]^[9] Filmi teises pooles esineb etenduskunstnik Elina Masing artistinimega Valge Tüdruk oma lauluga „Eat Your Own Shit Dog in a Good Way“.^[9]

Vaadatavus

Filmi näidatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusel „Kellele kuulub öö?“, mis kestab 17.02.2024–24.02.2025.^[11]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 "Lühifilm "Lillade õuduste öö"". Hooandja. 2023. Vaadatud 23.10.2024.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 ^2,8 "Lillade õuduste öö". Film Resort. Vaadatud 23.10.2024.
↑ ^3,0 ^3,1 "Rahvaleht 5 detsember 1933". dea.digar.ee. 05.12.1933. Lk 5. Vaadatud 23.10.2024.
↑ "IMDb=Internet Movie Database 2024. Lillade õuduste öö". Vaadatud 13.01.2025.
↑ ^5,0 ^5,1 ERR (14. juuni 2023). "Galerii: ERM-i ööelu näituse jaoks valmib lühifilm "Lillade õuduste öö"". ERR. Vaadatud 23.10.2024.
↑ ^6,0 ^6,1 Põldsam, Rebeka (2023). "„Why are we still abnormal?!" History of discourses on non-normative sex-gender subjects in Estonia".
↑ Herzog, Dagmar (2011). Sexuality in Europe: A twentieth-century history (inglise). Cambridge: Cambridge University Press.
↑ ^8,0 ^8,1 ^8,2 Kalkun, Andreas (26. juuni 2020). "Homoseksuaalsuse sõnastamise katsed: Eulenburgi skandaal ja Magnus Hirschfeld XX sajandi alguse Eesti ajakirjanduses". Keel ja Kirjandus (eve). 2020 (1–2): 113-128. DOI:10.54013/kk747a7. ISSN 0131-1441.
↑ ^9,0 ^9,1 ^9,2 Nikopensius, Kadri (19.10.2024). "MUFA 24 Live Talks about The Night of Purple Horrors". Facebook. Vaadatud 19.10.2024.
↑ "Lillade õuduste öö Facebook". www.facebook.com. 27.12.2024. Vaadatud 05.01.2025.
↑ "Eesti Rahva Muuseum - Kellele kuulub öö?". www.erm.ee. 1. juuni 2023. Vaadatud 28.10.2024.

Välislingid

„Lillade õuduste öö“ Instagramis

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 "Lühifilm "Lillade õuduste öö"". Hooandja. 2023. Vaadatud 23.10.2024.

[:1-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 ^2,8 "Lillade õuduste öö". Film Resort. Vaadatud 23.10.2024.

[:6-3] 3,0 ^3,1 "Rahvaleht 5 detsember 1933". dea.digar.ee. 05.12.1933. Lk 5. Vaadatud 23.10.2024.

[4] "IMDb=Internet Movie Database 2024. Lillade õuduste öö". Vaadatud 13.01.2025.

[:2-5] 5,0 ^5,1 ERR (14. juuni 2023). "Galerii: ERM-i ööelu näituse jaoks valmib lühifilm "Lillade õuduste öö"". ERR. Vaadatud 23.10.2024.

[:3-6] 6,0 ^6,1 Põldsam, Rebeka (2023). "„Why are we still abnormal?!" History of discourses on non-normative sex-gender subjects in Estonia".

[7] Herzog, Dagmar (2011). Sexuality in Europe: A twentieth-century history (inglise). Cambridge: Cambridge University Press.

[:4-8] 8,0 ^8,1 ^8,2 Kalkun, Andreas (26. juuni 2020). "Homoseksuaalsuse sõnastamise katsed: Eulenburgi skandaal ja Magnus Hirschfeld XX sajandi alguse Eesti ajakirjanduses". Keel ja Kirjandus (eve). 2020 (1–2): 113-128. DOI:10.54013/kk747a7. ISSN 0131-1441.

[:5-9] 9,0 ^9,1 ^9,2 Nikopensius, Kadri (19.10.2024). "MUFA 24 Live Talks about The Night of Purple Horrors". Facebook. Vaadatud 19.10.2024.

[10] "Lillade õuduste öö Facebook". www.facebook.com. 27.12.2024. Vaadatud 05.01.2025.

[11] "Eesti Rahva Muuseum - Kellele kuulub öö?". www.erm.ee. 1. juuni 2023. Vaadatud 28.10.2024.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]