Liivmagun
Liivmagun (Papaver argemone) on tulikalaadsete seltsi magunaliste sugukonda kuuluv rohttaim.
| Liivmagun | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Anthophyta |
| Klass |
Päriskaheidulehelised Eudicotyledonae |
| Selts |
Tulikalaadsed Ranunculales |
| Sugukond |
Magunalised Papaveraceae |
| Perekond |
Magun Papaver |
| Liik |
Liivmagun |
| Binaarne nimetus | |
|
Papaver argemone | |
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Esineb paiguti, põldudel, teeservadel.[1] Tuntud Lääne-Eestis põlluumbrohuna.[2] Mandri-Eestis on haruldane.[3]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]10–40 cm kõrge. Õienupud ja kuprad pikkade jäikade karvadega.[1] Õied telliskivipunased.[3]
Kroonlehed on kitsamad kui teistel Eestis levinud mooniliikidel. Tolmukaniidid enamasti heledad, harva võivad olla tumedad. Emakasuudme kiiri on kupra tipul 4–6.[2]
Taimed on valge piimmahlaga, lehed sügavalt sulgjagused.[3]
Üheaastane. Õitseb maist augustini.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 {{Raamatuviide |perekonnanimi=Kukk |eesnimi=Toomas |pealkiri=Eesti taimede kukeaabits |kirjastus=[[Varrak (kirjastus)|Varrak] |aasta=2005 |isbn=9985-3-0992-8 |trükk=teine, parandatud |koht=Tallinn |lehekülg=120}}
- 1 2 Reier, Ülle (mai 2003). ""Ahvatlevad moonid"". Eesti Loodus. 203: 6–8 – cit. via DIGAR.
- 1 2 3 "Papaver argemone - liivmagun". eseis.ut.ee. Vaadatud 21. juunil 2025.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Liivmagun andmebaasis