Liidunõukogu

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel kirjeldab Saksamaa parlamendi ülemkoda. Teiste tähenduste jaoks vaata Liidunõukogu (täpsustus)

Saksamaa Liidunõukogu
Deutscher Bundesrat
Liidunõukogu suur logo
Tüüp
Tüüp Saksamaa parlamendi ülemkoda
Ajalugu
Asutatud 23. mai 1949
Eelnev Riiginõukogu
Juhtkond
Liidunõukogu president Manuela Schwesig (Mecklenburg-Vorpommern), SPD
alates 1. november 2023
Liidunõukogu esimene asepresident Peter Tschentscher (Hamburg), SPD
alates 1. november 2023
Liidunõukogu teine asepresident Anke Rehlinger (Saarimaa), SPD
alates 1. november 2023
Struktuur
Kohtade arv 69
Kogunemispaik
Herrenhausgebäude, Berliin
Veebileht
https://www.bundesrat.de/

Liidunõukogu (saksa Bundesrat) on Saksamaa parlamendi ülemkoda, mis esindab riiklikul tasandil Saksamaa 16 liidumaa huve. Liidunõukogu koguneb Berliinis Leipzigi väljaku juures endises Preisi maapäeva ülemkoja (Herrenhaus) majas.

Liidunõukogu jagab seadusandlikku võimu Liidupäevaga. Seadused, mis mõjutavad liidumaade võimu ja ka põhiseaduslikud muudatused vajavad mõlema koja heakskiitu.

Erinevalt Liidupäevast Liidunõukogu ei valita, liikmed on tavaliselt liidumaade valitsuskabinettide liikmed. Tavaliselt nimetatakse ametisse nii palju valitsuskabinettide liikmeid, kui liidumaal on Liidunõukogus kohti ja teised kabineti liikmed saavad aseliikmeteks.

2022. aasta seisuga on Liidunõukogu 69-kohaline. Igale liidumaale on määratud vähemalt 3 kohta, kahe miljoni elanikuga liidumaad saavad 4, kuue miljoni elanikuga 5 ja seitsme miljoni elanikuga 6 kohta. Seega jagunevad kohad järgmiselt:

Nimetamistava kohaselt nimetatakse SPD juhitud liidumaid "A-Länder" ja CDU/CSU juhitud liidumaid "B-Länder".

Liidunõukogu president valitakse igal aastal, ametiaeg kestab 1. novembrist järgneva aasta 31. oktoobrini. Kuigi teoreetiliselt saab presidendiks valida ükskõik millise liikme ja korra ametis olnud liiget saab ka uuesti valida, järgitakse siiski Königsteini lepingu (Königsteiner Vereinbarung) tava, mille kohaselt on presidendiks liidumaade peaministrid ja võimu edasiandmine toimub suurema rahvaarvuga liidumaalt väiksemale kuni lõpuni välja (Bremen) ning algab siis algab uuesti suurimast (NRW). Kui presidendi teenistus tema ametiajal oma liidumaa peaministrina katkeb liidumaa valimistel kaotuse, surma või tagasiastumise tõttu, siis valitakse presidendiks tema järglane liidumaa peaministrikohal, kuid seda ainult eelmise presidendi ametiaja lõpetamiseks. Selles on tehtud korra erand: 7. septembril 1956 sai Liidunõukogu presidendiks Hamburgi ülemlinnapea Kurt Sieveking (CDU), kes pidi septembris 1957 võimu üle andma Lääne-Berliini linnapea Otto Suhrile (SPD), kuid Suhr suri 30. augustil 1957 enne ametisse astumist, mispeale valiti Sieveking ajutiselt tagasi. Ta andis võimu üle Suhri järglasele Willy Brandtile (SPD) 1. novembril 1957, alates sellest ajast on president vahetunud iga aasta 1. novembril. Presidenti aitavad tavaliselt kaks asepresidenti, kellest esimene on eelmise aasta president eelmisel liidumaal ja teine on presidendi järeltulija järgmisel liidumaal.

Iga liidumaa delegatsioon on kohustatud hääletama üksmeelselt. Kui liidumaa delegatsiooni hääled on vastuolus, on kõik liidumaa hääled kehtetud. Kuna koalitsioonivalitsused on tavalised, siis liidumaade delegatsioonid tihti ei osale hääletustel, kui koalitsioon ei jõua üksmeelele. Kuna kõik Liidunõukogu hääletused vajavad absoluutenamust kohtade arvu (mitte hääletajate) poolthääli (2022. aasta seisuga 35 69st), on mitteosalemine sama tulemusega kui vastu hääletamine.