Liidia Poska-Teiss

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Liidia Poska-Teiss (6. aprill 1888 Kuressaare14. mai 1956 Tartu) oli eesti zooloog, histoloog ja tsütoloog; aastast 1939 bioloogiadoktor (esimene eestlasest naisteadusdoktor).

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1914 lõpetas ta Peterburis naiste loodusteaduslikud kursused loodusteaduste õpetamises ja histoloogias. Aastatel 1912–1914 oli samas histoloogia-assistendi abi. Aastal 1917 töötas V. Behterevi nimelises psühhoneuroloogiainstituudis histoloogia ja embrüoloogia õppejõuna.

Aastal 1918 alustas õpetajana tööd Tallinnas. Aastal 1919 hakkas leiba teenima Tartu ülikoolis, kus 1919–1926 oli zooloogiakateedri vanemassistent, aastast 1939 dotsent, aastast 1940 professor, 1941. aastast üldbioloogia labori juhataja. Teise maailmasõja perioodil töötas ta sealsamas kateedris assistendina.

Aastail 1944–1956 oli Tartu Riikliku Ülikoolis tsütoloogia ja geneetika kateedri professor, 1956. aastast arstiteaduskonna histoloogiakateedri juhataja.

Ta avastas Eestis elava rohekärnkonna. Tegeles limuste ja kahepaiksete ning nende sugurakkude uurimisega.

Liidia Poska-Teiss on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Tema isa, kooliinspektor ja talurahvaasjade komissar, Mihhail (Michael) Poska (1860-1892) oli riigimehe Jaan Poska (1866-1920) vend. Tema vend Mihhail Poska junior oli Tartu ülikoolis 1913-1918 Rooma õiguse õppejõuks.