Lihtriveolaev
Lihtriveolaev (ingl lighter carrier; lash ship) on ehitatud kaubaga ujuvkonteinerite (lihtrite) veoks laevatekil, nende tõstmiseks tekikraanadega vette või veest välja tagasi laevatekile. Lihter (ingl lighter) on laevatekil veetav, tasapinnalise põhja, kinnise kere ning jõuallikata väike praam (ujuvkonteiner). Lihtreid kasutatakse enamasti madala veetasemega sadamates või muudes paikades, kus kauba toimetamine maale või maalt laevale pole muul viisil võimalik. Laeva laadimist või lossimist ujuvkonteinerite ehk lihtritega nimetatakse lihterdamiseks (ingl lighterage).[1]
Lihter laeva pardal (ingl lighter-aboard ship; LASH) on põhimõte ja tehnoloogia, mille järgi veetakse spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud laevaga ujuvkonteinereid, mis tõstetakse vette ja veest välja laevatekil olevate kraanade abil. Ujuvkonteinereid kaubaga veetakse madala veega kohtades puksiiride abil sadamasse, mere või jõe randa, kus need pärast tühjendamist laevale tagasi toimetatakse.[1]
Ülevaade
[muuda | muuda lähteteksti]Lihtrivedude süsteem töötati välja Põhja-Ameerikas 1969. aastal. Lihtrivedude kontseptsioon sarnaneb konteinervedude süsteemiga. Kasutatakse ujuvaid konteinereid pikkusega 59 ft, laiusega 30 ft ja kõrgusega 10 ft. Neid, dedveidiga 385 dwt ujuvaid konteinereid nimetatakse ka pargasteks. Tavapäraselt võtab lihtrilaev pardale kuni 80 taolist lihtrit.[1]
Lihtrivedude süsteemi muudab efektiivseks võimalus laadida lihtreid ajal, mil lihtrilaev on reisil. Täislaaditud lihtrid veetakse laeva saabudes lihtrilaeva parda äärde, kus need tõstetakse kraanadega selle pardale. Laev ise seisab sel ajal ankrus sadama reidil või jõesuudme läheduses vabas vees. Lihtrilaevu kasutatakse kohtades, kus ookeanilaevad ei saa oma suure süvise ja suuruse tõttu liikuda. Nii tõstetakse lihtrid vette jõesuudmes ja veetakse seejärel puksiiridega sisemaa sadamatesse.[1]
Lihtrivedude kontseptsioon ei ole laialdaselt levinud, kuna sellega kaasnevad mitmed olulised puudused. Peamiseks puuduseks on asjaolu, et suure maksumusega lihtrid vajavad opereerimissüsteemi, mille puhul peab iga lihtrilaeva jaoks olema kahe- kuni kolmekordne kogus lihtreid. Mitmetel juhtudel on puuduseks ka lihtrite suurus – paljud kaubasaatjad ei vaja sedavõrd suurt veoühiku kaubaruumi, mistõttu pole sageli võimalik lihtreid kasutada mitmete kaubagruppide veoks.[1]