Lihasekramp

Lihasekramp on lihase tahtetu valuline kokkutõmbumine. Termin "kramp" tuleneb germaani sõnatüvest cram, mis tähendab pigistamist, surumist või näpistamist. Lihasekrambid on tavalised ja väga levinud lihasehäired. Kõige sagedamini esinevad krambid alajäsemete, peamiselt sääre- ja jalatalla, kuid ka reie esi- või tagakülje lihastes. Lihasekrambid tekivad, kui lihast koormatakse ja see väsib. Lisaks võivad krampe põhjustada geneetilised tegurid, rasedus, varasem krampide esinemine ning mõningad haigused.

Patofüsioloogia

Patofüsioloogias on oluline, kas lihasekramp tuleneb motoorsest närvist lähtuvatest spontaansetest impulssidest või pärineb see lihasest endast.

Idiopaatilised krambid

Idiopaatilised krambid ehk ilma põhjuseta krambid on healoomulised ning pole seotud motoneuroni haigustega. Idiopaatiliste krampide hulka kuuluvad näiteks öised krambid, mis esinevad sagedamini eakatel inimestel, ja füüsilise koormusega seotud krambid, mis tekivad sagedamini noortel inimestel.

Motoneuroni haigusest põhjustatud lihasekrambid

Motoneuroni haigusega kaasnevad lihasekrambid esinevad sageli näiteks amüotroofilise lateraalskleroosiga (ALS) ning perifeerse närvi vigastuste korral. Motoneuroni kahjustusest tulenevate lihasekrampidega kaasnevad tihti jäsemete lihasenõrkus ja atroofiad. Veel mõningad motoneuroni haigused, millega kaasnevad krambid, on postpolio-sündroom, radikulopaatia ja poüneuropaatia.

Metaboolsetest häiretest põhjustatud lihasekrambid

Tihti võivad kaasneda krambid mõnede metaboolsete häiretega, nagu ureemia, tsirroos, hüpotüreoidism, hüpoadrenalism jms. Metaboolseid häireid võib esineda ka raseduse ajal, mis omakorda põhjustab lihasekrampe. Rasedusega kaasnevate krampide põhjus pole selge, kuid arvatavasti on selle põhjused lihaskonna sekundaarsed metabolistlikud muutused. Sellised krambid tekivad peamiselt öösel ja harva ka päeval. Rasedusaegseid krampe võib esineda umbes 8 nädala jooksul ning pärast sünnitust neid enam ei teki.

Hüpotüreoosist ehk kilpnäärme alatalitlusest põhjustatud krampidega kaasnevad tihti lihasevalu ja müksoödeem nahal.

Vedelikupuudusest põhjustatud krambid

Vedelikupuudusega kaasnevate krampide peamine põhjus on vedeliku mahu vähenemine. Kõige tihedamini esinevad sellised krambid intensiivse higistamisega, ägeda kõhulahtisuse ja oksendamisega. Vedelikupuudusest on tingitud ka kuumakrambid, mis tekivad, kui teha väga intensiivset tööd kuumas keskkonnas. Kuumakrampe on võimalik vältida, kui tarbida soolatablette või füüsilist tööd tehes spordijooke juua.

Ravimitest põhjustatud krambid

Ravimitest põhjustatud krambid võivad esineda näiteks steroidide ja muude ravimite kõrvaltoimena. Mõnes situatsioonis võib olla ka vajalik meditsiiniline sekkumine. Näiteks juhul, kui lihasekrambid hakkavad esinema sageli, tasub pidada nõu füsioterapeudi või perearstiga.

Hereditaarsed häired

Üksikutel juhtudel võivad lihasekrambid olla põhjustatud mõnest pärilikust haigusest.

Avaldumine

Lihasetoonuse häirete korral on võimalik eristada nn tõelisi lihasekrampe, lihasespasme ja lihasevalu. Lihasekrambid võivad esineda skeleti- või silelihastes. Skeletilihaste krampide põhjused on tavaliselt lihaste väsimus suure koormuse tõttu või elektrolüütide puudus vähese vedelikutarbimise tõttu. Silelihaste krampe võivad põhjustada menstruatsioon või gastroenteriit.

Tõelised lihasekrambid

Tõeliste lihasekrampide korral on tegemist valuliku lihasekontraktsiooniga. Tavaliselt haaravad need üht lihast tervikuna, kuid mõnikord vaid osa lihasest. Osaline lihasekontraktsioon on nähtav ja kombitav. Selline lihase kokkutõmme on järsk, tugev ja põhjustab suurt valu. Pärast krambi möödumist võib lihasevalu mõneks ajaks püsima jääda.

Lihasespasm

Lihasespasm on mittetahtlik patoloogiline lihase- või lihasegrupi kontraktsioon. Lihasespasmid on üldjuhtudel põhjustatud elektrolüütide tasakaalutusest või lihaste väsimusest. Spasm on äkiline ja lühiajaline. Erinevalt lihasekrambist, mis kulgeb tavaliselt valuliselt, võib spasm mööduda ka ilma valuta.

Lihasevalu ehk müalgia

Lihasevalu ehk müalgia korral ei kaasne valuga lihasekontraktsioone. On võimalik eristada lokaalset (paikset) ja generaliseeritud (üldist) lihasevalu. Enamasti on lokaalsete lihasevalude põhjus lihaseid ümbritsevate valutundlikkuse retseptorite ärritus. Generaliseeritud lihasevalu võivad põhjustada reumaatilised haigused, Parkinsoni tõbi, viirusinfektsioonid ja ka alkohol.

Ravi

Kõige lihtsam ja efektiivsem võte lihasekrampide leevendamiseks on venitusharjutused. Lihase venitusseisu on soovitatud hoida 10 sekundit, korrates seda pärast 5–10-sekundilist pausi 4–5 korda. See meetod sobib näiteks öiste jalakrampide leevendamiseks. Veel aitab lihasekrampe leevendada lihase masseerimine või sellele tehtav kuuma- või külmakompress. Lihasekrampe aitab pehmendada ka kuum vann, mis lõõgastab lihaseid, aidates krambil üle minna.

Vahel aitab jalakrambi korral ka kõndimine või jala raputamine, et lihast võimalikult palju lõdvestada.

Ravimid

Lihasekrampide leevendamiseks võib võtta käsimüügis saadavaid valuvaigisteid, näiteks ibuprofeeni.

Pikka aega kasutati krampide raviks malaariaravimit kiniini. Kui 1995. aastal avastati, et kiniin on mürgine ning põhjustab peavalu, kuulmis-, nägemis-, tasakaaluhäireid jne, lõpetati krampide raviks kiniini kasutamine.

Lihasekrampide raviks on väga levinud magneesiumi sisaldavate toidulisandite tarvitamine. Kuid uuringud on näidanud, et see on väärarusaam. Ühes uuringus aitas magneesiumi tarvitamine rasedate krampe leevendada, kuid teistele oli see vaid platseebo.

Ennetamine

Jalakrampide ennetamiseks soovitatakse toituda tasakaalustatult, tarbida vedelikku, loobuda alkohoolsetest ja kofeiinijookidest. Koormusest tingitud jalakrampide vältimiseks soovitatakse tarbida spordijooke, mis vähendavad vedelikukadu ja sisaldavad elektrolüüte. Treeninguid alustades tuleks koormust lisada järk-järgult. Lisaks aitab kaasa enne lihasepingutust ja treeningut lihaste venitamine ning iga päev multivitamiinide võtmine.