Lielvārde piiskopilinnus

Allikas: Vikipeedia

Kaart

Lielvārde piiskopilinnus (endine nimi Schloß Lennewarden või castrum Lennewarde) oli Riia piiskopkonna linnus tänapäeva Lielvārde linna territooriumil Daugava jõe ääres. Linnus asus jõe kõrgel kaldal ja oli ümbritsevast maastikust eraldatud kahe kraaviga.

Riia piiskop Albert andis 1201. aastal Lielvārde piirkonna benefiitsiks Danielile, kes hakkas seal vana muinaslinnuse naabrusse endale residentsi ehitama ilmselt 1206. aastal.[1] Linnus oli kasutusel ilmselt kuni 14. sajandini, mil kunagise Lielvārde muinaslinnuse asukohta ehitati Lielvārde piiskopilinnus. Ühtlasi asus seal Riia peapiiskoppide lauamõis.

Aastail 1514–1534 asus linnuses bernardiinide klooster. Selle juurde rajati kirik, mis kujunes Lielvārde kihelkonnakirikuks.

Piiskopilinnuse varemed aastal 2011

Linnus oli kasutusel kuni Liivi sõjani. Aastal 1559 võtsid Poola väed linnuse oma kaitse alla, ent aastal 1577 vallutasid Vene väed Lielvārde ja hävitasid linnuse.

Aastal 1633 asus Nils Assersson Mannersköld linnust taastama, ent tööd jäid pooleli ning taastatud osa võeti kasutusele Lielvārde mõisa majandushoonetena.

Aastal 1792 kirjutas Johann Christoph Brotze, et hoonel on säilinud kaks korrust. Tänapäeval on teine korrus säilinud vaid kohati.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. V peatükk, kommentaar 4

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]