Mine sisu juurde

Libellus Orationum

Allikas: Vikipeedia
Tuulteroosi pildiga lehekülg, mille ülaservas on Verona mõistatus (ülemine ristiga algav rida ja lühike ühesõnaline teine rida)

"Libellus Orationum" on 7. sajandi lõpu või 8. sajandi alguse läänegooti palveraamat, mis asub Verona katedraali raamatukogus kohaviida Biblioteca Capit. Cod. LXXXIX all. See on teadaolevalt ainus säilinud liturgiline raamat, mis kirjutati Pürenee poolsaarel enne mauride sissetungi[1] ja ainus läänegootide illumineeritud käsikiri, mis sisaldab figuraalset dekoori.

Käsikirjas on 127 pärgamentlehte mõõtmetega 330 mm x 260 mm. Tekst on kirjutatud läänegooti minusklis[2]. Ühest ääremärkusest võib lugeda, et käsikiri on valmistatud Tarragonas, Püha Fructuosuse kirikus.

Palveraamatus on antifonid ja responsooriumid, kuid ilma neumadeta.[1]

Lehel fo 3r on tuulteroosi kujutav joonistus, millel kaksteist tuult on rühmitatud ümber keskse risti. Tuuled on kujutatud nelja kolmenäolise peana, iga näo suust väljumas trompetid; ringiga ümbritsetud pead paiknevad ristikujuliselt ümber keskse risti. Kogu joonistust ümbritseb topeltring.[3] Kujutisel on koos kristlik ja antiikne kujutamiskonventsioon: keskne rist viitab kristlikule, kolmenäolisus juba antiikkunstis tuntud motiivile, kus Janust või Hekatet võidi kujutada kolmenäolisena (trifrons).

Verona mõistatus

[muuda | muuda lähteteksti]

Käsikirjas on unikaalne, teadaolevalt varaseim kirjalik näide varasest itaalia keelest, mis hilisest ladina keelest erineb. Arvatavasti kirjutas teksti mõni Verona munk pärast käsikirja jõudmist Veronasse.[3] Põhja-Itaalia kursiivminusklis kirjutatud tekst, nn Verona mõistatus on lehel kahe sõnavahedeta reana (scriptio continua)

✝separebabouesalbaprataliaaraba&albouersorioteneba&negrosemen
seminaba

ehk

Se pareba boves
alba pratalia araba
albo versorio teneba
negro semen seminaba

Mõistatus on tõlgitud "Oma ees (ta) juhtis härgi, valget põldu kündis, valget atra hoidis, musta seemet külvas", mis oletatavasti tähendab puhtale lehele kirjutamist nagu analoogne eesti keeleski esinev mõistatus "valge põld, must seeme"[4].