Libediku paigaltnihkumine
.png)
Veiste libediku paigaltnihkumine toimub kui libedik ehk libemagu, tuntud ka kui pärismagu, täitub gaasiga ja liigub oma tavapärasest asukohast ülespoole. Paigaltnihkunud libedik takistab sööda liikumist mööda seedeelundkonda ja normaalset gaaside väljutamist. [1]
Veiste magu on neljaosaline ning libedik on maoosadest viimane. Libedik paikneb tavaliselt paremal pool, roidekaare taga ja alumise kõhuseina lähedal. [2]
Veiste anatoomia tõttu nihkub libedik sagedamini vasakule poole, kõhuseina ja vatsa vahele. Harvem tõuseb libemagu paremal pool kõrgemale, tühimiku piirkonda. Kui libedik on paigaltnihkunud paremale poole on ka oht, et see keerdub, takistades vere ja toitainete pääsemist libedikuni. [3]
Kliinilised märgid[muuda | muuda lähteteksti]
Sagedased märgid, mida võib märgata paigaltnihkunud libedikuga veistel:
- Isutus
- Vedelikupuudus
- Piimatoodangu langus
- Vähenenud mäletsemine
- Kerge kõhulahtisus
- Karva tekstuuri muutus
Paigalnihkunud libediku juures on kliiniline mandumine kiire. Olenevalt olukorra tõsidusest võib täheldada kõiki väliseid sümptomeid või ainult mõnda.
Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]
Umbes 80-85% libediku paigaltnihkumistest toimub ühe kuu jooksul peale poegimist. [3] Tiinuse ajal liigub libedik, emakas kasvava vasika suuruse tõttu, oma algsest kohast. Kuna pärast poegimist on lehma kõhuõõnes piisavalt ruumi, siis võib gaasiga täitunud libedik nihkuda paigalt. [4]
Normaalse talitlusega libedikul on gaaside ja vedelike kogunemine ja eraldumine tasakaalus, kuid paigaltnihkunud libedikuga on gaaside eraldumine häiritud. On leitud korrelatsioon kõrge kontsentratsiooni ja liigvähese koresöödaga dieedi ning libediku paigaltnihkumiste vahel. [3]
On ka teisi ainevahetus protsesse, mis teadaolevalt aitavad kaasa libediku nihkumisele. Paljudel juhtudel toimub nihkumine kõrge toodanguga lehmadel, vanematel lehmadel ja neil, keda mõjutavad ka muud stressitekitajad.[5]
Ravi[muuda | muuda lähteteksti]
Looma ellujäämiseks on ravi vajalik. Konservatiivne (nt meditsiiniline) ravi võib olla edukas vasak poolse nihkumise korral, kuid parema poolse nihkumise ja/või libediku keerdumise korral on vajalik viivitamatu kirurgiline sekkumine. [6]
Enamasti aitab vasak poolse paigaltnihkumise korral paremal küljel lamava veise keerutamine 180° ehk ühelt küljelt teisele. Kirurgiliselt sekkumata jätmisel on tõenäoline häire kordumine.[7]
Ravi on enamasti efektiivne ja loom taastub paari nädalaga. Siiski sõltub ravi efektiivsus ka teistest kaasnevatest haigustest ja looma üldseisundist. [4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Abomasal Displacement and Abomasal Volvulus in Cows". American College of Veterinary Surgeons. 2021. Vaadatud 26.10.2021.
- ↑ Linn, J., Otterby, D., Howard, W. T., Shaver, R., Hutjens, M. & L. Kilmer (2021). "The ruminant digestive system". University of Minnesota Extension. Vaadatud 07.11.2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 3,0 3,1 3,2 Wittek, T. (2021). "Left or Right Displaced Abomasum and Abomasal Volvulus in Cattle". Merck Veterinary Manual. Vaadatud 26.10.2021.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Kalmus, P. (2014). "Veiste libediku paigaltnihkumise, epidemioloogilised ja etioloogilised aspektid". Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll. Vaadatud 31.10.2021.
- ↑ Coppock, C. E. (1973). "Displaced Abomasum in Dairy Cattle: Etiological Factors". Journal of Dairy Science. Vaadatud 31.10.2021.[alaline kõdulink]
- ↑ McNish, W. C. & G. K. Weir (1960). "Displaced Abomasum in Cattle". Displaced Abomasum in Cattle. Vaadatud 31.10.2021.
- ↑ Potter, T. (2012). "Displaced Abomasums". National Animal Disease Information Service. Vaadatud 31.10.2021.