Liana Isakadze
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Veebruar 2026) |
.jpg)
Liana Isakadze (gruusia keeles ლიანა ისაკაძე; 2. august 1946 Thbilisi – 5. juuli 2024 Thbilisi) oli Nõukogude Liidu ja Gruusia viiuldaja, dirigent, pedagoog, NSV Liidu rahvakunstnik (1988), Gruusia riiklike preemiate laureaat (1979, 1983, 2002).
Ta õppis Thbilisi Kesklinna Muusikakoolis. 9-aastaselt esines ta sümfooniaorkestriga ja 10-aastaselt toimus tema esimene soolokontsert. 12-aastaselt pälvis ta Taga-Kaukaasia viiulikonkursil I preemia. 14-aastaselt sai temast üleliidulise lavamuusikute konkursi laureaat (teine auhind, Moskva, 1961).
1968. aastal lõpetas Isakadze Moskva konservatooriumi viiuli erialal (juhendaja David Oistrahh) ja 1970. aastal aspirantuuri (samuti Oistrahhi juhendamisel).
Õpingute ajal osales Isakadze rahvusvahelistel konkurssidel, sealhulgas M. Longi ja J. Thibault’ nimelisel rahvusvahelisel konkursil (I preemia, Pariis, 1965), J. Sibeliuse nimelisel rahvusvahelisel viiuldajate konkursil (I preemia, Helsingi, 1970), samuti P. Tšaikovski nimelisel rahvusvahelisel konkursil (kolmas auhind, Moskva, 1970).
Aastatel 1970–1994 oli ta Moskva Filharmoonia solist.
Aastatel 1964–1981 mängis Isakadze Stradivari viiulil, mille andis talle erandkorras kasutada Moskva Riiklik Muusikariistade Kogu. Alates 1990. aastate keskpaigast mängis ta 1678. aastal valmistatud Guarneri viiulil.
Alates 1981. aastast juhtis Isakadze 15 aastat kunstiline juhi ja peadirigendina Gruusia Kammerorkestrit. 1990. aastal kolis ta Gruusia majanduse raske olukorra tõttu Saksamaale Ingolstadti linna. 1992. aastal asutas ta Ingolstadtis D. Oistrahhi nimelise keelpilliakadeemia.[viide?]
Alates 1965. aastast käis Isakadze välisringreisidel kontserte andmas nii solistina ja dirigendina kui ka kammeransamblite koosseisus. Ta esines sellistes suuremates kontserdisaalides nagu Carnegie Hall New Yorgis (1995), La Scala Milanos (1996), Concertgebouw Amsterdamis (1996–1997), Pleyel Hallis Pariisis (1996) koos Moskva Riikliku Sümfooniaorkestriga (1997–1998), Münchenis (1996–1997), Tokyo City Sümfooniaorkestriga (2001), Peterburi Filharmoonia Akadeemilise Sümfooniaorkestriga; osales rahvusvahelistel muusikafestivalidel Locarnos Belgia Kuningliku Sümfooniaorkestriga (1997), Strasbourgis, Helsingis (1997), P. Casalsi festivalidel Cannes'is (1997) ja I. Pogorelichi festivalidel (1997), "Muusikud teevad nalja" (Moskva), “Öised serenaadid” (Pitsunda), kunstifestivalil Gruusias (Bordžomi), kammermuusika festivalil (Eichstätt) jt.
Isakadze juhatas Euroopas paljusid kammerorkestreid, aga ka Malmö Sümfooniaorkestrit, Stockholmi Filharmooniaorkestrit, Berliini Filharmooniaorkestrit, Praha Filharmooniaorkestrit ja Rooma Linnaorkestrit. Tema esitatud teostega helisalvestisi leidub nii tele- ja raadioarhiivides kui ka CD-del. Ta juhatas meistrikursusi Salzburgis ja Viinis.
2009. aastal moodustas Isakadze Saksamaa välisministeeriumi algatusel Kagu-Euroopa noortest muusikutest koosneva kammerorkestri.
Aastatel 1989–1991 oli ta NSV Liidu rahvasaadik.
Alates 1990. aastate algusest elas ta Saksamaal ja Prantsusmaal.
Ta suri 5. juulil 2024 77-aastaselt.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- Gruusia NSV teeneline kunstnik (1970)
- Gruusia NSV rahvakunstnik (1974)
- NSV Liidu rahvakunstnik (1988)
- Paliašvili-nimeline Gruusia NSV riiklik preemia (1979)
- Rustaveli nimeline Gruusia NSV riiklik preemia (1983)
- Gruusia riiklik auhind (2002)
- Aumärgi orden (1971)
- Pariisi raekoja medal (2005)
- Gruusia aukodanik (2016).