Mine sisu juurde

Leukippose tütarde röövimine

Allikas: Vikipeedia
"Leukippose tütarde röövimine"
Leukippose tütarde röövimine
Autor Peter Paul Rubens
Loomisaeg 1615–1620
Liik maal
Tehnika õlimaal
Materjal lõuend
Mõõtmed 209 cm × 224 cm
Kunstistiil barokk
Asukoht Vana Pinakoteek Münchenis
Meediafailid Wikimedia Commonsis
Sama motiiv Vana-Rooma marmorsarkofaagil (umbes 160 eKr).

"Leukippose tütarde röövimine" on flaami kunstniku Peter Paul Rubensi maal Vana-Kreeka mütoloogia ainetel, üks barokkmaali tuntumaid näiteid. Maal valmis 1615–1620 (teistel andmetel 1618) ning 2018. aasta seisuga asub see Saksamaal, Müncheni Vanas Pinakoteegis.[viide?]

Mütoloogilisi naiserööve kujutas Rubens korduvalt: vähemalt kolmel korral Europe röövimist, samuti Marsi röövimas Rhea Silviat, Plutonit röövimas Proserpinat, kentaur Nessost röövimas Deianeirat, Boreast röövimas Oreithyiat, sabiinitaride röövimist jne. Leukippose tütarde röövimine oli levinud motiiv juba antiikkunstis, kus see esines eri žanrides keraamikast bareljeefideni. 20. sajandil on seda kujutanud näiteks Ker-Xavier Roussel, Lovis Corinth Frauenraub ja Eugène Leroy.

Rubensi maal kujutab Kreeka legendidest tuntud kaksikuid, surelikku Kastorit ja surematut Polydeukest röövimas oma onu, Messeenia kuninga Leukippose tütreid Phoibet ja Hilaeirat. Hobusetaltsutaja Kastor on äratuntav turvise järgi, poksija Polydeukes on palja ülakehaga. Samuti võib neid eristada hobuste järgi: Kastori hobune käitub taltsalt ja seda suudab puto talitseda, Polydeukese hobune on aga tõusnud tagajalgadele. Puto must tiib sümboliseerib kaksikute saatust. Phoibe ja Hilaeira puhul ei ole selge, kumb on kumb.[viide?]

Soojades värvides maal paistab silma figuuride jõulise dünaamika ja värvipindade kontrasti poolest, staatiline taust – hele taevas madala horisondi kohal – tõstab aga esile esiplaani dünaamilisust. Kunstniku arengus langeb teos varasesse perioodi, üleminekusse renessansilt barokile. Kompositsioon on hoolikalt kavandatud nagu oli hiljem omane klassitsismile, ent tõusev diagonaalne liikumine on tüüpiline barokkdünamismile. Maali koloriidis (kuldne, oranž, tumeroheline jts) on nähtud Veneetsia koolkonna (Giorgione, Tiziani, Tintoretto jt) mõju.[viide?]

Eri tõlgendustes on "Leukippose tütarde röövimist" peetud allegooriaks abielu teemal või arvatud seda kujutavat isegi hinge ülenemist teel taeva poole neoplatonismi vaimus. Margaret D. Carroll seevastu rõhutab motiivi vägivaldsust, kompositsiooni põhinemist Rubensi varasemal visandil Leonardo da Vinci "Anghiari lahingu" ainetel ning tõlgendab maali poliitilise allegooriana absolutistliku monarhia kohta, mille ideoloogias 17. sajandil tõusis esile suverääni valdav jõukasutus ja alamate nõusoleku tarbetus.[1]

Maali ostis Antwerpenis 1716. aastal Pfalzi kuurvürst Johann Wilhelm II. Algselt saadeti teos Mannheimi, kuid 1805.-06. aastaks jõudis see Münchenisse.[viide?]

Teose teema tuvastas 1777. aastal luuletaja Wilhelm Heinse pärast Theokritose "Idüllide" lugemist.[viide?]

  1. Margaret D. Carroll "The Erotics of Absolutism: Rubens and the Mystification of Sexual Violence" Representations 25 (talv 1989), lk 3–29
  • Susan Deacy "From “Flowery Tales” to “Heroic Rapes”: Virginal Subjectivity in the Mythological Meadow" Arethusa, Volume 46, Number 3, Fall 2013, lk 395–413
  • Rosanna Lauriola "Re-Proposing 'Heroic'Abduction in Art: On the Side of the Victims. The Abduction of the Daughters of Leucippus by Peter Paul Rubens (1616) and Classic Tragedy by Michaek Merck (2004)" New Voices in Classical Reception Studies, 6/2011
  • Aneta Georgievska-Shine "Rubens and the Archaeology of Myth, 1610–1620: Visual and Poetic Memory" London: Routledge, 2009
  • "Wielkie muzea Stara Pinakoteka" Warszawa: HPA, 2007, ​ISBN 978-83-60688-30-4
  • Marcus Dekiert, Nina Schleif "Alte Pinakothek – Ausgewählte Werke" München; Pinakothek-DuMont, 2005, ISBN 9783832175924
  • Hermann Bauer "El Barroco en los Países Bajos en Los maestros de la pintura occidental" Taschen, 2005, lk. 292, ISBN 3-8228-4744-5
  • P.F.R. Carrassat "Maestros de la pintura" Spes Editorial, S.L., 2005. ISBN 84-8332-597-7
  • H. Johannsen "50 Klassiker: Gemälde" , Gerstenberg, 2001, ISBN 3806725160
  • Margaret D. Carroll "The Erotics of Absolutism: Rubens and the Mystification of Sexual Violence" Representations 25 (talv 1989), lk 3–29
  • Adam Bochnak "Historia sztuki nowożytnej" kd. 2, Warszawa-Kraków 1985, lk 96
  • G. Eckardt "Peter Paul Rubens" Warszawa: Arkady, 1985
  • Paula Harper "The First Feminist Art Program: A View from the 1980s" Signs: Journal of Women in Culture and Society 10, no. 4 (Summer, 1985), lk 762–781
  • Mary D. Garrard "Chapter 8: Artemisia and Susanna" Rmt: Norma Broude (toim.) "Feminism And Art History: Questioning The Litany" New York: Taylor & Francis, 1982

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]