Leo von Caprivi
| Leo von Caprivi | |
|---|---|
 Leo von Caprivi (1890) | |
| Saksamaa riigikantsler | |
|
Ametiaeg 20. märts 1890 – 26. oktoober 1894 | |
| Eelnev | Otto von Bismarck |
| Järgnev | Chlodwig zu Hohenlohe-Schillingsfürst |
| Preisimaa ministerpresident | |
|
Ametiaeg 20. märts 1890 – 22. märts 1892 | |
| Eelnev | Otto von Bismarck |
| Järgnev | Botho zu Eulenburg |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Georg Leo von Caprivi |
| Sünniaeg |
24. veebruar 1831 Berliin, Preisimaa (praegune Saksamaa) |
| Surmaaeg |
6. veebruar 1831 (67-aastasena) Skyren, Saksamaa (praegune Skórzyn, Poola) |
| Erakond | Parteitu |
| Autogramm |
 |
| Sõjaväeline karjäär | |
| Truudusvanne |
 Preisi Kuningriik  Saksa Liit  Põhja-Saksa Liit Saksa Keisririik |
| Teenistus |
 Preisi armee |
| Teenistusaeg | 1849–1888 |
| Auaste |
Armeekindral Viitseadmiral |
| Juhtinud | Saksa Keiserlik Admiraliteet |
| Sõjad/lahingud |
Teine Schleswigi sõda Austria-Preisi sõda |
Georg Leo Graf von Caprivi de Caprara de Montecuccoli (24. veebruar 1831 – 6. veebruar 1899) oli Saksamaa sõjaväelane ja poliitik, 1890–1894 Saksamaa riigikantsler.
Ta propageeris oma ametiajal tööstusliku ja majandusliku arengu tempo kasvu ja sõlmis tariifide langetamiseks kaubandusleppeid. Tema vabakaubanduspoliitika oli vastukarva konservatiivsetele maaomanikele. Keiser Wilhelm II "uue suuna" välispoliitika raames hülgas Caprivi Otto von Bismarcki poolt algatatud sõjalise, majandusliku ja ideoloogilise koostöö Venemaaga, mis paljude ajaloolaste hinnangul oli suur viga. Lisaks jättis ta kasutamata mitu võimalust soojendada suhteid Suurbritanniaga. Britid hakkasid seetõttu tegema tihedamat koostööd Jaapani ja Prantsusmaaga. Samuti peetakse veaks tema poliitikat, mis eelistas tööstureid ja linnaelanikke põllumeestele ja maaomanikele. Ajaloolased on kiitnud tema võrreldavat leebust sotsialistide osas ja reforme sõjaväes.[1][2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ John C. G. Röhl (1967). Germany Without Bismarck: The Crisis of Government in the Second Reich, 1890–1900. University of California Press. Lk 77–90.
- ↑ J. Alden Nichols, Germany after Bismarck, the Caprivi era, 1890-1894 (1958) online pp 367–377.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Carlson, Andrew R. German Foreign Policy, 1890-1914, and Colonial Policy to 1914: A Handbook and Annotated Bibliography (Scarecrow Press, 1970) pp 94–103.
- Carroll, E. Malcolm. Germany and the Great Powers, 1866–1914; A Study in Public Opinion and Foreign Policy (1938).
- Lebovics, Herman. "'Agrarians' Versus 'Industrializers': Social Conservative Resistance to Industrialism and Capitalism in Late Nineteenth Century Germany." International Review of Social History 12.1 (1967): 31-65 online.
- Nichols, J. Alden. Germany after Bismarck: The Caprivi Era, 1890-1894 (1958) Online; the main scholarly book
- Nottleman, Dirk (2012). "From Ironclads to Dreadnoughts: The Development of the German Navy 1864–1918– Part III: The von Caprivi Era". Warship International. LXIX (4): 317–355. ISSN 0043-0374.
- Sempell, Charlotte. "The Constitutional and Political Problems of the Second Chancellor, Leo Von Caprivi," Journal of Modern History, (September 1953) 25#3 pp 234–254, in JSTOR
- Tirrell, Sarah Rebecca. "The Fall of Caprivi." in German Agrarian Politics After Bismarck’s Fall the Formation of the Farmers’ League (Columbia University Press, 1951) pp. 299–334. oenline
- Die Reden des Grafen von Caprivi im deutschen Reichstage, preussischen Landtage und besondern Anlässen "The Speeches of Count von Caprivi in the German Reichstag, in the Prussian Landtag, and on special occasions" in German (Google Books)